Latest / Soraineni sagedus / Juhi riskid ja vastutus: mida teha, et ei realiseeruks kõige kehvem stsenaarium?

Transcript

Juhi riskid ja vastutus: mida teha, et ei realiseeruks kõige kehvem stsenaarium? · Soraineni sagedus

• 0:01
  SPEAKER_00: Käy päeva!
• 0:15
  SPEAKER_03: Surraus, mitu arvamus eesmärke! Tere hea tuule! Minu nimi on Oliver ja minulud koha saateolil ja järgmise tunne jooksul räägeme vastutusest ja riskidest.
• 0:32
  SPEAKER_03: Sellest, kuidas see äriingutus tekib, jaguneb, hajub ja kuidas see lõpuks ka konkreetsetele isikutele omistatakse.
• 0:42
  SPEAKER_03: Mul avadees on see, et ärihüngud pole kunagi varem panustanud nii palju resurssi juhtimisse, kontrolli ja vastavusse, on rohkem reegleid, on rohkem protseduure, on rohkem järelevalvet, aga vaatamata sellele lähevad asjad teine kord valesti ja tihti mitte reeglite puudumise tõttu, vaid vaid nende olemasolust sõltumata.
• 1:06
  SPEAKER_03: Aga kus siis vastutus päriselt tekib, millal muutub äriotsus õiguslikuks probleemiks ja kui otsused sünnivad kollektiivselt siis, kes lõpuks vastutab.
• 1:17
  SPEAKER_03: Neid küsimusi me täna proovimegi lahti mõtestada, seda nii õiguslikust kui ka kiinnustuse vaatanurgast.
• 1:24
  SPEAKER_03: Seda aitavad meil teha Helene Värt, kes on Easy Kinnusmaakeri finantsiriskide spetsialist?
• 1:30
  SPEAKER_02: Tervist.
• 1:30
  SPEAKER_03: Ja norma naas, suraneni majanduskuritegude enetamise ja uurimisvalkonna juht.
• 1:36
  SPEAKER_01: Tere.
• 1:37
  SPEAKER_03: Alustaks, kus te olete mupoteisiga nõused ettevõtete juhtimisele ja selle valitsemise kvaliteedile pole Eestis kunagi varem nii palju tähelepanu pööratud ja nõnda palju resurse alutatud kui tänasel päeval?
• 1:51
  SPEAKER_01: Ma võibolla alustan, et millis mõttes on see tõsi ja ma arvan, et mingis mõttes on ka see loogiline ja paratamatu, et see Eesti majandus- ja majanduskeskkond ja äri juhingute ja nende juhtimis kvaliteet on ju kasvanud kus Eesti vabariigi ja meie äri ja üeskonlikku korraga.
• 2:13
  SPEAKER_01: Ja kindlasti saab seda välja tuua, et näeda nüüd siin viimase varsti pea, rohkem 30 aasta jooksul tegelikult see äri äri keskkond arenud selle sinna maana nii.
• 2:26
  SPEAKER_01: Meil on tõepoolest ka palju rahvusvaheliselt juhitud ettevõtteid siin, meil on päris palju suureatsioon juba siin, samas on ka regulatiivset keskkonnad järjestada täpsemaks muutunud.
• 2:38
  SPEAKER_01: Ek siis see on mõlemas paratamat ja loogiline.
• 2:41
  SPEAKER_01: Et tõesti sellele täna kõige rohkem võrletus varasemaga tähelepanu pööratakse.
• 2:46
  SPEAKER_01: See on ka olnud veel piisalt palju skandaale siin minevikus, mis selle on sellele kaasa edanud, kas võimada nimed, nagu näiteks need samata rahapesu suured küsimused, mis siin mõni aeg tagasi oli ja tänasel hetkel loomulikult kõike geopoliitiline risk, kõikuse sanktsioonide teema, mis selle kaasa tulnud, et need kõik on täna laual.
• 3:07
  SPEAKER_02: Jah, mul on täitsa normalega nõus, et juhtide õluule pannakse üha rohkem nii riigi kui ka maailmaatest ja juhtimist kvaliteedile pööratakse vähele väga palju tähelepanu, väga palju räägitakse juhtimisest.
• 3:22
  SPEAKER_02: Ja üks see juhtimise eesmärk on, et ettevõtele võimalikult palju kasumid oota ja kõike seda, aga võibolla jääb tihti peale tagaplaanile siis see, aga mis meie plaan on või läheb kõige halvemini, kõige halvem scenaarium realiseerub.
• 3:39
  SPEAKER_02: Seda võib-olla mõeldakse täna võib-olla veidi vähem.
• 3:43
  SPEAKER_02: Ma arvan, et selle tänase podcasti või võestluse kokkuvõte võiks ka olla, et mis siis saab, kui läheb alvasti ja mis juhtidest saab.
• 3:53
  SPEAKER_03: Aga võtame alustus väga laia ja abstraktse vaata, et millal siis üldse ärine otsus muutub õigusikuks probleemiks või millal ta võib selleks muutuda?
• 4:04
  SPEAKER_03: Mis olukord just me räägime?
• 4:07
  SPEAKER_01: Esiteks loomulikult tuleb öelda, ettevõtjad oma loomu poolest teavad, et nad tegutsevad riiskants keskkonnas just ka majanduse mõte eelkõige.
• 4:20
  SPEAKER_01: Kui meil oleks olemas mõned sellised ärivaldkonnad, kui see edu oleks alati garanteeritud, siis, kas see oleks tegemist kapitalistlik riigikorraga või oleks tegemist lihtsalt reguleeritud ja turuga.
• 4:35
  SPEAKER_01: Et majanduslikud riskid mõnes mõttes on paratamatult ja vajalikud, kui me räägime sellist kapitalistlikust ühiskonorraldusest, mida me siin viljeme.
• 4:46
  SPEAKER_01: Ma arvan, et ettevõtted sellega on üsna arju, et nad teavad, millised on riskid kuidas need võtta.
• 4:55
  SPEAKER_01: Ja tavaliselt, kui meie äjuhingute ju selline kapitaliseerimine üles ehitatud sellele loogikale, et investorit panevadki mingisuguse raha kokku ja tegelikult nad on nõuskima selle rahaga, mida nad kuskalt äisse panenvad.
• 5:12
  SPEAKER_01: Ma arvan, et probleem kasvab aga siis, kui tegelikult see risk hakkulatuma üle kapital, mis on kokku pandud, mis ongi põhimõtteliselt riskiiseks kokku pandud, kas see õnnusub või õnnestu.
• 5:26
  SPEAKER_01: Vaik kui tegelikult lisaks sellele panustatud kapital, ja hakkab riski sööma ka muid võimalik varaasid, mis on näiteks juhil isiklikult.
• 5:39
  SPEAKER_01: Ja see on tõesti viimas aja, et on selline probleem, kus selgi minuutis laiemalt ka Eestis on kasvanud egi sellised regulatiivset riski.
• 5:51
  SPEAKER_01: Regulatiivse riskid talgi, mõtle, et neid juhtumeid, kus see probleem ei ole siis mitte lihtsalt selles, et on hada nagu järgi läheb metsa või mingi kahjum kuskil investeeringust tuleb, vaid liiik on siis ise loonud mingisugust reegleid ja siis need reeglite siis keeramine või rikkumine, toob kaasa siis kas mingisugust rahvid või öda siis mingisugused kahju tausurõudet ka siis eelgiis avalikult või poolt.
• 6:17
  SPEAKER_01: Ja see on tõe näoliselt see kõige suurem probleem juhtide jaoks, sest see ei ole ainult see nõue või võimalik karistus, mis seda juhti ootab või ka kogu see protsess, mis tuleb läbi käi ja menetus alune isik olla paraleelselt oma juhtimisprotsessi või juhtimistööga, et tegelikult see on see, ma arvan, mis vajab juhtitavalt rohkem teadustamist, sest selle olles üks päev sellega vastastikku see tegelikult on väga hebaimeeld kogemus.
• 6:47
  SPEAKER_03: See on kuidas kindlustus, kindlustuse vaatesse tundub, et kas just nende regulatiivsete riskide võimalik realiseerumine on see, mis kindlustus kindussa vaatest on täasel päeval aktualne või siis kui me räägime juhtide vastutusest või on siis ikkagi mingid konkreetsed haid, mis juhtide vastu esitatakse.
• 7:07
  SPEAKER_03: Kas kas me näeme mingi trendi seal?
• 7:09
  SPEAKER_02: No, kindlustustavaliselt tegelikult selliste ootamatut, ette nägematud ja juhtu mitte.
• 7:14
  SPEAKER_02: Ja eks juhtide riskide maandamine peegeldab ilmselt seda sama trendi, et oli keeruline ette näha, ja tuli ootamatult näiteks mingisugune kontroll ettevõttesse või alustate mingi menetlust ja ka juht seda tihti peale see ongi tema jaoks täiesti uudne olukord ei tea, kuidas seal käituda, mis seal teha.
• 7:36
  SPEAKER_02: Ja loomulikult me näeme seda trendi ka, et juhtide vastu ehit esitatakse üha rohkem nõudeid ja isiklikult ja just ka riigiasutuste või uurimise asutuste poolt, et see kindlasti on trend ja Ida-Euroopas üldse, et suur osa võibolla isegi 70-80% juhtide vastu ehitatud nõuetes saab tegelikult siduda mingi riigiasutuse tegevusega, et alguse siis prokuratuur on see, millega ommegaitse konkurentsiamet, mingi muu selline amete asutus vastu, ettevõtte juhti.
• 8:08
  SPEAKER_02: See on täiesti.
• 8:08
  SPEAKER_02: Ja tõesti nagu selline koht, kus me näeme, et ka meie piirkonnas siin ilmselgelt need nõuded liiguvad sinna suunda.
• 8:18
  SPEAKER_03: Aga see on siis regulatiivne poole, aga kui me korra tuleme sinna teisele poolele, mis puudutab siis konkreetseid, just nüüd siis näiteks riigipolsed nõuded või mingi trahve või selliseid kriminaalkaristusi, siis meil on ka nõuded, mida ma ei teisitavad, kas äri ühing ise, tema osanikud, see tundub peal selles suhtes juhtudele hoopis keerulisem maailma.
• 8:43
  SPEAKER_03: Seal on seal selle nõud aluseks ongi tihti mingi järiline ebaõnnine näiteks.
• 8:50
  SPEAKER_03: Kuidas sellisel juhul seda piirisustada?
• 8:53
  SPEAKER_03: Millisel juhul siis juhatus vastus kaasneb sellele juhatus liikmele, kui mingis äriline otsus on võibolla natukene aja taha läinud ja teda selle eest haketakse?
• 9:06
  SPEAKER_01: Jah, et siin on laiemalt vaadata, loomulikult sellist äriühingu juhtida vastutuse, selline õiguslikku vastutuse konseptsioon, et see eelgi hakkas välja kujuma ikkaga Ameerikas ja väga looliselt põhjusel, et ei juus siis kapit rohkem ja ka võib laukata rohkem, kes siis neid olid nõus valmis kohtusse esitama ja tõepoolest et Ameerikast on päris sellise ärilise kaalutuse reegel, mis on tegelikult ka Euroopas paljudes riikides üle võetud.
• 9:37
  SPEAKER_01: Ja selle sis ongi see, et tegelikult ainult see, et mingisugune otsus on kautunud kahju ei ole veel piisavalt juhtiv vastutusele võtta.
• 9:49
  SPEAKER_01: Ja mida suurem, mida suuremaid riske vahest võetakse, siis võib olla järiliselt mõistlik, sest vaal see suurem riskiga kaasneb ka võimalik suurem kasu, aga küluskül realiseerub ka suurem kahju.
• 10:01
  SPEAKER_01: See on mõttes nagu värimaalatamatu.
• 10:04
  SPEAKER_01: Küsimus on see tõttu selles, et tulemust ei inete mitte juhi vastutuste inatamine nii üvöld selle lõpetemusärgi või selle protsessi järgi.
• 10:14
  SPEAKER_01: Et kuidas ta see otsuses tegi.
• 10:17
  SPEAKER_01: See on koodu praktikas ja ka majal on väga selgelt kriteeriumi, et ajaoks välja töötatud.
• 10:23
  SPEAKER_01: Et esiteks juht peab olema piisavalt informeeritud, või on ajada selle selles otsusest piisavalt turgu uurinud, et kas on parim tehing, mida ta saab selles valdkonnas teha teiseks, et nad ei tohislikku, et ta peab nad eelgiama ettevõtte nagu silma pidama.
• 10:40
  SPEAKER_01: Ja kolmas on siis selline teatud selline üldise testi, et maada, hinnatakse ka seda, et mida on selline mõistlik, teine juht samas olukorras oleks teinud, et kas see on liigne risk või mitte.
• 10:53
  SPEAKER_01: Kui ta sellise Eesti läbib, siis isenes juht võiks nagu ennast kindlalt tunda, et otseelt tema midagi nõuda ei saa, aga me teame, et vahvasti juhtub see, kui sa lõpus küll kohtus võidavad, aga kui see pead oma õigusin pikalt seal mitu vastus kaitus, ma see on ikkagi väga kurav.
• 11:13
  SPEAKER_01: Teine, kui me vaatame Eesti õigust, et kindlasti Eesti seaduste järgi.
• 11:20
  SPEAKER_01: See juhositsioon ei ole võib kõige kindlem.
• 11:24
  SPEAKER_01: Teitakse on riike, kus juhtidel on natuke, naduke suuremada, ma ei ütle imuus, vaid tegutsemis vabadus.
• 11:31
  SPEAKER_01: Ja see ei puuduta nüüd tõendamiskoormust.
• 11:33
  SPEAKER_01: Et kui tahab juhti kohtusega ja vaata tema kohustus ära näidata, et kuidas siis juht ehk siis sellele näalda äriese kaalutuse vastu Eesti.
• 11:42
  SPEAKER_01: Pigem on täjandamiskoormus on natuke rohkem juhi poole, siis juhab ise tõendama kohtus, et ta tegelikult käitus sellise mõistliku juhina ja mis toob kaasa tegelt selle, et juht peab mõtlema seda, et kui kui kohtuvaidus tuleb, et millised on tema tõendid ja tuab kaasa ka sellele, et alati mõelda, et kuidas neid otsuseid kuskile kirja panna, millised tõendid maha jäävad mingisid pakkumise, mis on võetud ajaksid alles, kui lõpus kohtuvaidus tuleb siis ka mingi tõendid oleks võimalik kasutada.
• 12:13
  SPEAKER_01: Ja teine pool siin on kindlasti see, et kui see standard on liiga kõrgeks juhtida ja jaoks ajada, siis tegelikult maailma ajalus on ka näiteid, et see on väga kõige kahjulikult mõjutanud kogu ärikult tuuri, kun miks juht peaks tahtma juhtida, kui ta tegelikult pilkult öeldus, et kui nadjaeritakse ja kõik asju privatiseeritakse ja nad kahjuid peab ise kinni maksma, aga nad kasume jõuab aktionäridele, et siin taals tuaks selline näide, et ma hakkan näida Ameerikast et seal 85.
• 12:50
  SPEAKER_01: aastal üks kohus tegi kunagi otsuse, mis tõestis selle juhtimis standardi liiga kõrgeks.
• 12:58
  SPEAKER_01: Ja see põhjutanud ainult konkreetselt ettevõtted, et seal juhtus pärast seda see, et väga palju suure ettevõtte juhid astusid tagasi.
• 13:04
  SPEAKER_01: Nemad selliseks õiguslikus olukorras ühtegi ettevõtte juhtida julge.
• 13:08
  SPEAKER_01: Samuti mis kaasnes see, et kindlustus teatan, samuti, et ei jõuku kindlustus lepingut ajalda nagu mahut kasvasid peega kümme korda, samamoodi ka muidugi preemiumid nende eest, ma kasvasid kümme korda.
• 13:20
  SPEAKER_01: Ja tegelikult kaonane valitsus sellele üsna kiiresti regeeris.
• 13:27
  SPEAKER_01: Tegelikult tõisele standard selle võistku kohta tagasi.
• 13:30
  SPEAKER_01: Eestis, kui me vaatame seda puta koostopraktika alguses, et maisaks öelda seda, et sellised väga et see standard oleks tõstetud nii kõrge, et tõsis, et juht saaks vastutada ainult kahjulik taga äri.
• 13:46
  SPEAKER_01: Kohtupraktika pigem siiski on tegelikult meile asjadega, kus mõnes mõttes ikkagi rikkumine on selge, et kas see on olnud siis mingi huvide-konflikt mängus või on siis äri tehingus.
• 14:00
  SPEAKER_01: Keskmise kõrvalt vaata jaoks ilmselgelt olla kahjulik, et Eestis markantseid näiteid, nagu koht-praktikas ka viimasel ajal ei saaks tuua, et see standard oleks selle tavalise, ävilise kaalutuse.
• 14:17
  SPEAKER_01: Me on reegli mõttes liiga kõrgeks vaetud.
• 14:19
  SPEAKER_01: Selles vaates on üelda okei, aga ma ütlen, et pigem on kasvanud just nagu need regulatiivsed riiskid, et nad on avalik võim ise, nagu nad on kruvinud neid kohustusi ja hooldustandardid äärest kõrgemaks teatud valdkondades ilmõimest rääkida, sellel on väga objektiivne ja võib-olla ka on aru saadav põhjus, mis riik seda teeb, aga nades küljest see kogu aeg see koormus järjest laukka juhtide õlgadele.
• 14:44
  SPEAKER_03: Helan jälle kindus see vaatad, kuidas, kas on näha sellise tendentsi, et juhik kellel on see vastutuskinnust olemas, et nad on ikkagi alttimad ka riske võtma ja alttimad võib-olla seda äritegevust natukene riskantsemalt tegema.
• 15:02
  SPEAKER_02: Meie sellist seost nagu täna võibolla otse ei näe, aga küll, aga me nagu toome välja, et see võibolla annab võimaluse natukene julgemalt oma äritegevust juhtida toimetada, et kui sul kindlustusleping on olemas, ja sa tead, et sa peavad isiklikult enda raha koti javelt hiljem seda jama kõige klatima, mis on võibolla viltu läinud.
• 15:25
  SPEAKER_02: Ehk et juhtiv vastutab isiklikku varaga, nii siis nende õigus kulut osas, kui ka siis tõesti tuleb võib-olla ka see kahju hüvitada.
• 15:36
  SPEAKER_02: Seda on keeruline nii-öelda statistiliselt välja tuua, et kas siis tehakse riskantsemaid ja julgemaid otsuseid tänu sellele, et kindlustus on või mitte.
• 15:45
  SPEAKER_02: Et pigem võib-olla üllatakse mõnda ettevõttesse, kellel on juhtida kindlustamise praktika paikas, see pole julgemini nagu tööle minna juhina.
• 15:55
  SPEAKER_03: Ja teine sõke võib-olla paradox, mida ma tahtsin korra sinuga testida, on see, et kas see, et juhtidel on vastutus kindlustus olemas, toob kaasa sellele, et nende vastu ositatakse rohkem nõudeid, kas need haketakse sulgema selle ette või rohkem.
• 16:09
  SPEAKER_02: No, üteme niimoodi, et Eestis ka jälle väga keeruline öelda, aga mõj mal kuulnud küll, et on sellist suhtumist, kelle taht neil on see kindlustus leping nagu olemas ja võib-olla ka riigi vaatast, kui meil on väga palju riigi ette võtta need ka, et ikkagi võiks nagu minna julgimini võib-olla mõnes olukorras selle juhi järgi küll, kui on teada, et vastutuskindlustes on olemas ja küll kindlustus selle mingit ringi pidi lõpuks üvitab ja see kindlasti võib nagu julgustada, aga üksta väga nii-öda ettevõtted võibolla ka suurelt ja reklaami, et meil on nüüd selline kindlustus olemas et see võibolla ongi juhatusliikme lepingut ja alkirjastamise protsessis, kus see välja tuleb või siis lihtsalt ettevõtte, sõlmib selle kindlustuslepingu ära ja kui riigi ongevad registrisse võtata siis näite ühatusliikme ja kindlustuslepingud sealt kaudu ka nüüd väga massiliselt ka riigiettevõtted või riigiga sõitud ettevõtte ei hangi, nii et see võiks olla isegi laiem.
• 17:13
  SPEAKER_03: Aga ma kui tun ette, et nur, et näiteks juhatusliikme vastuse vaidused enamalt Eestis leiad aset just selle ärihünku onda ja juhatusliikme vahel, et sellisel juhul tegelikult ärihüngi see teab, et on selle kiinustuse osudeks ole ja tal on ka siis selled, et on ka nagu mugavam või kindl minna selle juhivast, et teab, et ta saab selle kahju, mis ühingule tekis, saab võibolla kiinus see tagasi, et tema seda poliis just ka varjata ei saa.
• 17:36
  SPEAKER_01: Jah, kuigi siin mõnes mõttes, sama kindlustus ka natuke kaitseb sellist põhjendamatute hagi eest seda sama juhatusi liiget.
• 17:48
  SPEAKER_01: See seda, mida ma olen märganud, on ka see, et tais, et Eestis üldiselt juhatuse või eelkõis, tavaliselt juba endist juhatuse liigete ikkagi hakebing ise.
• 18:00
  SPEAKER_01: Selliselt on see õigus üles ehitatud, et tavaliselt kahju kannatada on siis ühing.
• 18:07
  SPEAKER_01: Ja see, mis juhi või endiselt kõige negatiivsem aarium on see, et kui testi, seda kiinnustust ei ole täiesti üksi, et ta peab maksma ise kõikusam kulud, oma advoadik kulud ja lõpuks, kui ka hagi rahutakse siis need kulud kõikid oma varavti panna.
• 18:29
  SPEAKER_01: Samas, kui tal on see kindlustus ja tegelikult see sama ühing kui tööand ja endine tööandja näiteks teab, et tegelikult see kiinnustus on olemas, et tegelikult sellel endile juhatusliikmel on võimalik tagada endale selline kvaliteet nõigusabi siis tõenäoliselt ikkagi toob kaasa ka aru saama, et täpselt temasti ei ole võimalik seda nii lihtsalt üle sõita.
• 18:51
  SPEAKER_01: Ma vahest tõsid, et kohtulahingud on kais sellist kurnislahingud ja on selge see, et selliste suurematel juhingutel on alati rohkem resursse sellised piki kohtulahingud vastu pidada.
• 19:03
  SPEAKER_01: Ja samas on kindlustus olemas, siis tegelikult see pakub just ka selle endisel juhil siiski on mõnes mõttes sellist võrdvärse positsioon, aga sellised pikemaid lahingud vastu pidada.
• 19:12
  SPEAKER_01: Ja see võib olla on ka oluline arvum, et kui ettevõtte siis otsustab, kas minna tema vastu või mitte, et teada seda, et lihtsalt jõu ja suurus üle sõitmine ei pruugi õnnestuda.
• 19:24
  SPEAKER_03: Aga helgi, kuidas näeb välja siis suke hea, kindustav risk, kindlustus selsi või kindusmaakeri vaatust, et kas teil on olemas mingi checklist, et milline peab ühe ühingu näiteks juhtimis- või valitsemiskruktuur välja nägema või millele vastama selleks, et saada üks korralik teen know poliis oma juhtudele.
• 19:49
  SPEAKER_02: Näks kindlustus usalduse müüjana võibolla usaldab ka oma klienti ja me nii kindlustusselsi nagu nii detailidest see ei lähe, et võibolla see kindlustus lahendus on pigem selline finant ja ettevõtte tegevuse keskne, et võibolla võrreldav natuke protsessi poolest selle ka, et mida võibolla panka laenu küsides samamoodi vaadatakse, et kuidas see finant käitumine on.
• 20:15
  SPEAKER_02: Ja ül nii, et üldiselt maksa ei jõutatud ettevõtted väga kindlustada või selle äärel olevat ettevõtted kindlustada ei soovita või kus on just alanud mingisugune suurem vaidlus ja see on juba meedast näha.
• 20:28
  SPEAKER_02: Võiga kindlustus võtia ise annab sellest teada, et meil on nüüd mingis suure nõue laua peal ja siis on juba nagu keeruline kindlustada.
• 20:36
  SPEAKER_02: Aga üldiselt ka, need vanad reeglid, et peab olema kasu, mis see enam ei määra, sellepärast, et see kasuv kahju võib olla väga põhjendatud, mingit investeeringutega või millegi muuga.
• 20:47
  SPEAKER_02: Ja või siis on näha, et ettevõtte jõuab kohe kohe kasumisse ja taskab selgitada, kuidas ta seda teeb.
• 20:54
  SPEAKER_02: Ka uued ettevõtted eesti värskelt kasutatud ettevõtted saavad täna kindlustust, et seda piirangud ka me ei ole.
• 21:00
  SPEAKER_02: Nii et see kindlustus turg on aga hetkel väga painlik selle kindlustuse osas.
• 21:05
  SPEAKER_02: Meil on nagu väga vähestele ettevõtetele, me ütleme, et ei kahjuks ei saa siin mitte mingisugust kindlustust.
• 21:14
  SPEAKER_02: Ja, loomulikult osad on risk kantsemalt ja see peegeldub tavaliselt kindlustusingimust ja see kindlustus maksa, aga üldiselt enamikele ettevõtetele ei tohiks olla täna probleemi osta.
• 21:24
  SPEAKER_02: Samuti on kindlustus turg praegu hetkel nii vehme, et kindlustus maksaid on uskumatult madalad selle kindlustuse eest.
• 21:34
  SPEAKER_02: See on nagu koht, kus kuviaks ei, ütleme, et sinna ei jää pidama, raha taha, et tohiks pidama ja jääda selle otsustamine, et pigem võib-olla aru saamise taha, et mis see kindlustus täpselt on, kuidas see toimib, mis siis tõsti saab, et kui ettevõtte eest mind hakatakse, mis siis saab, kui ettevõtest olen näinud, et kuidas nagu see kindlustus minu jaoks toimib, mis siis saab, kui mind väljas poolt ettevõtted hakatakse.
• 22:00
  SPEAKER_02: Ongi mingi riiges autu uurimine või konkurent kaeb minu peale?
• 22:04
  SPEAKER_02: Pigem nagu need küsimused on, mis võtavad kõige rohkem täna ka kindlustuse ostmisel nagu energeat ja selgitamist ja aru saamist.
• 22:14
  SPEAKER_03: Aga kas see kuidagi on ka se põhinev, selles mõttes, et kas mõnel äri sektoril või äisegmendil on keerulisem saada, kes teguseb kuskil väga suksus võib-olla ka siis näiteks poliitiliselt natukene siuks kuumas sektoris või mingites muudel põhjustele, kas see saab ka nagu välja tuua.
• 22:34
  SPEAKER_02: Jah, meil on külsin ettevõtted, et kellel on näiteks sellist sanktoneeritud riikides tüterettevõtted, siis nende puhul võib küll olla nii, et me nagu välistame kõik näiteks meida Venemaa seotud nõuded.
• 22:46
  SPEAKER_02: See on küll, aga see ei tähenda, et nüüd Eesti ettevõtte siis nagu nii öelda muu tegevusosas seda kiinnustust osta ei saaks.
• 22:52
  SPEAKER_02: Keerukam on ka see Krypto ja osade Fintechi ettevõtetega.
• 22:57
  SPEAKER_02: Aga üldiselt need lahendused on olemas jaid sa kätte saadavad, et ei ole hetkel küll väga suur probleem olnud kindlustuslepingu saamisega.
• 23:06
  SPEAKER_03: Seda on hea teada, et lahendused on olemas ja meie esimene saate pool ongi sellega tegelikult lõppemas, me läheme väisele pausile ja kui me tagasi tuleme, siis me räägime juba Helianega samadel teemadel edasi.
• 23:22
  SPEAKER_00: Pärtu.
• 23:40
  SPEAKER_03: Me oleme pauselt tagasi on täna sais kinnusma finantiskide spetsialist ja majandus ja uurimisvalkonna juht.
• 23:54
  SPEAKER_03: Me räägime juhtide vastutusest, millal kaasneb juhtide vastutus, kuidas see hinnatakse ja kuidas seda on võimalik kindlustada.
• 24:04
  SPEAKER_03: Ja võibolla jätkamegi seda vestlust kohe teemal, millel me esimeses saataosas põhjuselt küll peatusime, aga võibolla lähme natuke konkreetsemaks räägime nendest regulatiivsetest riskidest, et me esimesed saata poolest teeme selle välja, et see on nagu tänasel päeval kaasevad trend, et meil tuleb igalt poolt igasuguse regulatsiooni järjest peale juhid peavad nendega kooskölas olema ja kooskulast toimetama.
• 24:27
  SPEAKER_03: Aga mis need siis, mis need regulatiivsed riskid siis on, mida, mis juhtu tana seda valitsevad?
• 24:33
  SPEAKER_01: Jah, on tõsi, et kui me võibolla sellised tavaliste äriotsuste puhul saame ära rääkida sellist üldistest härilistest kaalutustest erinevatest riskidest, siis regulatiivsete riskide puhul on nagu probleem selles, et need ongi õigus normid, mingid reeglid.
• 24:52
  SPEAKER_01: Ja küliselt riske saab hinnata mingi skaalale, kui suur see risk on 10%, 50% 90% siis regulatiivsete reeglite probleem on see, et kas neid täidetakse või mitte.
• 25:06
  SPEAKER_01: Need ei ole võimalik täita 10%.
• 25:10
  SPEAKER_01: Kui sa täidad nii 10% siis on väga suur tõenäus, et sul on pärast on probleem.
• 25:15
  SPEAKER_01: Nende regulatiivsete normide ja eeldus on see, et tegelikult vastavas valkonest tuleb tegelikult täita 100%.
• 25:23
  SPEAKER_01: Ja need norme reegled on järjest juurde loodud.
• 25:26
  SPEAKER_01: Ja isenesest on mõned näite, et isenesest on sellel alati avalikult võimul väga selline loogiline ja ka ausade põhjus, miks seal mingid reeglid tehakse.
• 25:38
  SPEAKER_01: Näiteks just taastavad tagasi, Eestis kuulutati kurite jaoks sanktsioonide rikkumine ka juhul, kui see panakse toimut hooletusest.
• 25:47
  SPEAKER_01: Kui äri juht sõlmib lepingu ja ta ei olnud lepingu partneri tausta piisavalt selgeks käinud, ta tuleb pärast välja, et see on sanktoneeritud isik, ta võib vastada krimaal korra sellest.
• 25:58
  SPEAKER_01: Kuigi lihtsalt et oli hooletu.
• 26:00
  SPEAKER_01: Teine näide, mis siin sellel aastal meil jõustus oli see Nisk2 direktiiv.
• 26:06
  SPEAKER_01: Ühest väga selge, on olulised ettevõtted, kes peavad ennast über ohtu eest kaitsma, aga regulatsioonis väljendub niimoodi, et kui ette vastu õnnestub toime panu küber rünnakus ja siis see sama ettevõtte on tegelikult kurjust kanatanud, siis lõppokku võttes hoopis ettevõtte juht vastutada selle, et te ei ole võtnud kasutusele piisavalt seal sellise turvalaendusi.
• 26:29
  SPEAKER_01: Ja rääkima ta sellest, et maksu või rahaalmis teerum täna hau plaani, et kuidas isiklikku maksu vastutust ja laiendada ka ettevõtte juhtidele ja kui me vaatame, ka üldse näalda sellist maksuameti käitumist, siis nüüd alustada praktika pinnalt peab öelda seda, et ta on muutunud karmimaks natuke.
• 26:50
  SPEAKER_01: Meie võol onda nagu officit ka teistes paltriikides, et me näiteks teame, et nagu lähti alati oli maksu krimaalasju rohkem kui Eestis ja Eesti maksumet tegeles krimaalasjada, mõttes tõesti selliste klassikaliste käibemaksu karusselidega, kus need riigilt peetiti raha välja.
• 27:08
  SPEAKER_01: Ja nüüd sellised maksuoptimeerimise juhtumid, seal nii joutami see kaudu juhtimis poonust välja võtta ja midagi sellist, et neid lahendati tavaliselt aluskorras.
• 27:18
  SPEAKER_01: Täna on selgelt näha, et maksomet on ka sellist rangemat joon hakkanud võtma selles suunas, mis tegelikult tähendab seda, et mingil hetkel akseeritud võibolla nagu praktika on järsku maksuometi silmis muutunud kriminaalseks ja on selge see, et seal mäletus alustamine tegelikult ettevõtte igapäevast elu ja ka juhtide igapäevastune rahu väga selgelt säib.
• 27:42
  SPEAKER_03: Aga kuidas on sellega, et ütleme, see riskide spekter ja ka regulatiivsete riskide spektor on täasel päeval nii võrd laiaks läinud neid vastavusnõudet tuleb nii palju peale, olene, et muidugi tegevus olkan, kus kus sühing tegeleb, kas üldse on võimalik, et üks juht on kursis kõige, millega ta peab kursis olema ja ta ei rikku neid regulatiivsete nome-da siis tahtmatult.
• 28:11
  SPEAKER_03: Ja kas see omakord toob ka selles, et meil ongi varsti juhatused on kümnele liikmised, kus nagu kus igal juhile määratakse väga kindel ja kitsas juhtimisvald on, millest peab hoolitsema ja siis saeb omakorda selle, et juhatus ei vastuta mitte kollektiivselt tervejuhatus, vaid vaid see üks juhatus liige peab siis vahepa nägema oma valdkon eest.
• 28:32
  SPEAKER_01: Ma olen õus, et siin võimetel on teatud piiritsi ja kui me vaatame, kas võid on mingis pangaldus või finant maailma, et ma ei usu, et üksi panga juht suudab olla kõikide regulatsioonidega kursis ja ma ei usuga seda, et seadus andja tegelikult usub seda, et või nii inimene nii võimekas on.
• 28:50
  SPEAKER_01: Et loomlik on see äda see töö ja vastutuse jaotus väga oluline sellist see ettevõtete.
• 28:56
  SPEAKER_01: Mingis mõttes, näed on ka paratamatu see, et iga juht peab natuke mingit riski ka akseerime nende jaoks, et kui ta tahab kõik riskid ära maandada, siis taoselt ta ei ole väga etukese ette võtta.
• 29:11
  SPEAKER_03: Aga Helenele kiinus, poole, et kuna teie tegelete igapäevased riskidega ja te näete nii palju ka nende ettevõtete sisse, kas võib öelda, et te selles oska suudate nagu ette näha mingite riskide materaliseerumist just selles mõttes, et kui ongi mingi äri, kes tegeleb siuksesse sektoris, kus on palju regulatsioon näiteks.
• 29:33
  SPEAKER_03: Aga seal juhatus on näiteks üks isik.
• 29:36
  SPEAKER_03: Kas see risk on sellestus kõrgem, et see üksik peab nii palju asjadega kursis olema, ja te näete tegelikult ette, et sealt sealt tuleb mingi roulitiivne nõu mingit kindlasti, siis see ei ole võimalik, et selle üldse ära haldub.
• 29:49
  SPEAKER_02: No, vaidlused käivadki tavaliselt kuskil halli ees salades või hallida alad üle.
• 29:53
  SPEAKER_02: Aga mingi se, et sellised hinnastamised on küll, et seda me nagu näeme väga selgelt, et näiteks ongi finantsektorid vaadatakse ühte moodi ja jätmekäitlusektorit teist moodi, meditsiinisektorit kolmandad moodi, et igal pool on erinevad riskid ja loomulikult igas riigis, sest ettevõtted tegutsevad ka meil näha üle maailmselt, mitte ainult Eestise või Baltikumis või Euroopas.
• 30:17
  SPEAKER_02: Ja erinevates riikides samamoodi kasvu Euroopa Liidu regulatsioon on erinevalt kasutusele võetud.
• 30:24
  SPEAKER_02: Ja, meil on siin ettevõtted, et kellele on Poolas tütar ettevõtted, siis seal see risk on hoopis teistsugune.
• 30:31
  SPEAKER_02: Nii et seda kindlasti kindlustus võtab arvesse ja vaatab ja hindab, et Poolas on näiteks selline isiklik maksuvastutus ettevõtte juhtide vastu, mitte ainult juhtorgani liikmete vastu, vaid ka muude ettevõtte ja nende juhtivöötajate vastu on väga levinud ja seal on ka täiesti eraldi isiklikku maksuvastutuse kindlustusleping levinud.
• 30:54
  SPEAKER_02: See on meie riigist nagu täiesti erinev, et me ei siin on küll võimalik, ettevõtte käest või ettevõtte juhikest asumata makse nõuda, aga kindlustusleping olend üldiselt ei mahu väga suureatuses.
• 31:09
  SPEAKER_03: Aga ma tule siin võibolla tagasi kogu selle tehnoloogia ja selle tema juurde, et parata mõtlölt tänasel päeval tehnoloogiaareng, nagu mängib suurt mõju ka otsustusprotsessidele.
• 31:22
  SPEAKER_03: Kindlasti juhid kasutavate oma tegevuses palju näiteks tehis aru.
• 31:26
  SPEAKER_03: Mulle endale meenub üks stiigärasta intervjuu riigikogu liikmene, kus ta ütles, et ilma tähis aruta ei teeks mitte midagi ära.
• 31:35
  SPEAKER_03: Ma arvan, et palju juhatsiikmed täna võib-olla mõtleb ka üba samamoodi, et ilma tähis arut on päris keeruline.
• 31:40
  SPEAKER_03: Aga ometi, kui see vastutuse juhtum nagu tuleb, siis ega juhid ei saa selle tehis aru tahist pukeda või kas on võimalik, et ühing siis ühause liikmeasemel hakeb seda tähisaru arendajat hoopis?
• 31:55
  SPEAKER_01: See on väga küsimuselt ja sellele peegeldab seda, et tegelikult maailm areneb kiiresti ühe kiiremini, eriti tehnoloogilises võitmis.
• 32:08
  SPEAKER_01: On see sama asi, et tänale standard ülbõjast seda, et juhtub olema piisavalt informeeritud selle oma otsusid tehes, aga me teame seda, et kui ta informatsiooni hulk on tänapäeva maailmas ja kasvab ja ekspotentsiaalselt kogu aega ja enam ei ole ammugi olev, nagu läbi analüüsida kõik olemasolevad informatsiooni, sest analüüsi käigus seda tekib üba rohkem juurde kui jõud analüüsida.
• 32:30
  SPEAKER_01: Ja teine küsimus see sama EI kasutamine näiteks, et kas tõesti oletame, et kus üles just siin eile või üle luges mingi uudist, kus mingi börsi investeerimise fund kasutab ainult Eid.
• 32:45
  SPEAKER_01: Ok, investoritel on see teada, aga nüüd tõesti on küsimus see, et kui see fondib kahju mis mõni aktion või investor tahab kahju nõuda, et kas see juhtkond saab siis pugeda selle taha, et aga mina ei teinud otsuseid minusti ei ai otsuse.
• 32:59
  SPEAKER_01: Ma arvan, et hetkel kohus välja eksab teeri seda.
• 33:03
  SPEAKER_01: See on tegelikult inimest, et sa võid küll kasutada ei aida, aga kui midagi metsa läheb, et see on ikkagi sinu vastutus sama natuke iseseitvate autodega, et kõik õnnetusjuhtub, et aga siis tegi otsitakse vastuta sellest inimest, kes sellal autos oli mitte tarkvarineris kuskil teises continentis mingisugest kontoris on.
• 33:24
  SPEAKER_01: See on kindlasti tulevikuna ta välja kutse juuristidele, et millal tegelikult võetakse vastuse otsuse, et ei ai põhinev otsus on kooskoas ärilise kaalutusreegliga.
• 33:38
  SPEAKER_01: Hetkel, minuadult ühtegi sellist kohtuutsust veel ei ole, ja see tõttu ei aid võib kasutada kui sellist head abimeest, aga see ei võta ära juhtida vastutust.
• 33:47
  SPEAKER_03: Või siis, millal määratakse esimene ei ai ühteleikmeks.
• 33:51
  SPEAKER_03: See on sealt veel järgine küsimus, aga helan samal teemal, et kas kindlustus küsivad näiteks seda, et kui palju ühinge või ühingu juhatus, siis kasutab oma otsustusprotsessid ja oma tõös igapäevaselt ei aid ja selle põhjal toimub ka mingi riskide hinnastamine näiteks.
• 34:06
  SPEAKER_02: Täna küsitas seda üldse, et vähemalt mitte seda konkreetselt kindlustus lahendus silmas pidades, et tehnoloogiaettevõtte, puhul on see väga oluline, et mida nad arendavad, mida nad teevad ja pe ütleme, et väga paljudes olukordades on võib-olla isegi hea, kui ette võttes seda tehisaaru kasutatakse, sest see pigem loob nagu kvaliteet tehnoloogiekoris.
• 34:28
  SPEAKER_02: Aga tehisaru juht ja vastutus ma arvuti ütles nii ju, siis nii peab olema.
• 34:34
  SPEAKER_02: See ei ole täna ma ju veel nagu teema, et sinna läheb aega, ka mitte nii palju üldse, kui me arvame, et kindlasti vähem aega läheb sellele, et meil on mõni ei-ai juht ja tema vastutab ka midagi eest.
• 34:48
  SPEAKER_03: Aga me oleme tänases saadskel juba mitmel korral maininud seda ärilise kaalutuse fraas ja juhateliikme hooluskohustust kui sellist, et võibolla räägime natukene ka selle lahti, mulenda, tuleb meeld üks näide, kus 00 alguses oli siis usaittevõtte Endron, kes läks suure skandaaliga pankkrati ja tema CFO läks vangi ja see CFO nüüd käib näiteks ülikoolides äri etika teemadel loenguda andmas.
• 35:20
  SPEAKER_03: Mul on ise ühtse sellest loengut sattunud Hollandust kuulama ja tema oma loengus ütles seda, et samade tehingute või samad asjade eest sa ühel puhul aasta CFO tiitli ja samade tehingute eest pandida pangi.
• 35:40
  SPEAKER_03: See küll on natke, seal on see taus natukene kriminaalsem, aga ta on hea markantne näide, et ma tahtsin sellega sinna juurde ma, et kuidas me siis seda hooluskohustus sisustame.
• 35:51
  SPEAKER_03: Mis asjad nad on, mida me peame arvesse võtma, kui me hindame siis ävilisi kaalutuse ja autustuse tegemisega.
• 35:59
  SPEAKER_01: Tõsi on see, et teoreetiliselt öeldakse, et see, mis seal otsuse tagajärgi ei ole nii võrda oluline, et pigem tuleb vaadata seda protsessi.
• 36:09
  SPEAKER_01: Aga inimesed on inimesed ja ekskagi midagi väga valesti läheb, siis selgega, et hakatakse seda kaasust lahendama pigem aga tagajärjärgi ja tegelikult tegelikult on ka nagu näited Eestis, kus tõesti on mingid valdkonad, kus väga raske tagajärg tegelikult ikkagi võib defineerida juba vastutuse, sest see indikeerib, et midagi tegelikult ei protsessis ka valesti.
• 36:32
  SPEAKER_01: Helmud on välja siin näiteks erinevate tööõnetuste juhtumid ikkagi, kui keegi saab ehituspretsile surma siis üldjuhul seal jõutak taguridi tagasi tööandja vastutuse.
• 36:44
  SPEAKER_01: Et järelikult see sama tagajärg tegelikult viitab ikkagi mingisuguse protsessi peale.
• 36:50
  SPEAKER_01: Samas puhelt selliste majanduslik või varaliste kahjumite puhul see nii kerge ei ole.
• 36:56
  SPEAKER_01: Ja kui me nüüd vaatame seda standart lühikalt kokku võttes on nagu suhtelt lihtne, nagu ütlesin, et esiteks, et juht ei tohi olla huvide konflikti, see ta peab ikkagi mõelda oma otsuse ka eelkõige silmas pidama oma tööandja või ärihu.
• 37:13
  SPEAKER_01: Teiseks see sama piisavemeerimise ajalda nagu kohustus, et ta peab nüüd asjades nagu kursis olema, otsima paremat hinda, näiteks või parimad tehingupartnerid nii palju, kui see on öelda võimalik.
• 37:24
  SPEAKER_01: Aga võib kolmas on vaidavam on, et lisaks tulebata seda, et mida on teine selline ja mõistlik ärius oleks sellises olukorras, nad on nagu teinud, selline objektiivne, et mõeldakse välja, et selline objektiivne ja objektiivne mõistlik ärimest.
• 37:41
  SPEAKER_01: Hoomult on küsus see, et kuidas kohtunikud seda konstrueerivad, sest nemad tavaliselt äri ei ole teinud ja siis kasutatakse varasti mingi äri meid eksperte siin juures.
• 37:49
  SPEAKER_01: Aga see on üks aspekt veel.
• 37:53
  SPEAKER_01: Lisaks sellisele üldisele hooduskohustusele võib olla mingi spetsiifilisem vastavas valkonnas kehtivad looduskohustus.
• 37:59
  SPEAKER_01: Seda määrati turustandard ise, et seda on tavaliselt siin seadusandja või ka kohus ei määra.
• 38:08
  SPEAKER_01: Ja siin Eesti puhul kindlasti saab ka välja tuua seda, et mõned valdkoned ei ole viisi arenud nii kaugele, et me saaksime sellisest mõistlikust turustandardist rääkida.
• 38:17
  SPEAKER_01: Meil endale meendub üks kaasus ühe juhtumis, kus me tõsiselt peavolada see tekitas, et tegemist oli mingi väike investeerimispoondide juhtimise kvaliteedi küsimusega.
• 38:28
  SPEAKER_01: Ja meil Eestis ongi neid nii vähe ja need samad üksikud ettevõtted tekitavad ka alla seda standardid, et meil oli ühtegi kohtuasja, mis alusin kõrvale võtta, mille vastu seda kontrollida.
• 38:39
  SPEAKER_01: See on kindlasti teine, mis me tänav näeme, on see, et me teatud kaitsevaldkonna on selline puu, mis tänas on.
• 38:46
  SPEAKER_01: Samas Eesti jaoks tegelikult see kaitsevaltkond on majandus aru mõttes üsna noor.
• 38:50
  SPEAKER_01: Et meil tegelikult puudub selline selge aru saame, et mida siis selline keskmiselt olas kaitsevaldkonnas tegutsevalt ettevõtte peab tegema.
• 39:00
  SPEAKER_01: Ja siin on isegi probleeme on kahetinud ühest küllest Eesti riigekulatsioon ja üsna harmid ja me saame sellest aru, et on kui keegi inimene hakkid kuskil mürsku, kuske, ma kraasinurgas ehitamiseks ohlik või me taha seda lubada.
• 39:12
  SPEAKER_01: Me teame, et innovatsioon selles valdkonnas on täna nii kiire, et kui me keerame nad kõik rubid liiga kinni, siis nad tegelikult ei ole ka midagi tarengut on.
• 39:22
  SPEAKER_01: Ja see on näiteks see valdkond, kus me nagu tänav näeme, et on hälda hakkavad ka esimesed sellist läbi menetust, hakkab esimene standard tekima, et mida see ikkagi ettevõtte juht peab teadma, et kui ta läheb kuskile mesile ja omast usust, aga mingisuguse litsensisele jaoks, et seal võib sellest probleem ja sellest kugi äri kinni minna, üsna väike rikkumine se, aga tagajärj võivad üsna raskelt välja isiklikult.
• 39:50
  SPEAKER_03: Aga kui palju see just, et mida teine mõistlik ettevõtja oleks selles olukorras teinud, kui palju see on ikkagi tagantjärgi tarkus ja et tagant järgi tundub kõik riskid väga ilmselged ja tegi palati küsimus, et kuidas ükke otsust tehti.
• 40:02
  SPEAKER_03: Kui palju see on nagu suke hele sinine unistus, mida me tahame nagu ette võtta, et me suudame öelda, mida teine ettevõtja ja mõistlik ettevõtte oleks sellise olukorras teinud.
• 40:11
  SPEAKER_03: Ja kui palju see on tegelikult ikkagi objektiivne, objektiivne järjeldus, mida me suudame teha.
• 40:20
  SPEAKER_01: Ma vastaakse pigem kui teist moodi, et tavaliselt see probleem aktualiseerub hoopis läbi mingisuguse konkreetse vaidlisse.
• 40:28
  SPEAKER_01: Ja seal onda natuke küsimus selles, et see, kuidas see tõendamist koorus jaguneb ja mingis mõte on nagu paratamatu, et lõpp kokku et neid asju vaieldakse lõpuks kohtus nagu selgeks.
• 40:38
  SPEAKER_01: Ja siit me jõume välja juurde tagasi, et on paratamatu, et üht peavad sellega arvestama, et nende ka võidakse minna öelda kohtupraktikat tegema.
• 40:50
  SPEAKER_01: Ja võib-olla nende kaasus on see, mis saab hiljem järgmiste juhtumite jaoks mingis presedendiks.
• 40:56
  SPEAKER_01: Nüüd on see sama asi, et kui hästi ta sellest situatsioonis ennast kaist suudab, millised tõendid on, nad mitte alajand jaoks kogunud, et kuidas see protsess on tal ettevõttes varasemalt üles ehitatud, et nad otsused oleks piisavalt dokumenteeritud ja ka võib-olla põhjendatud, et hiljem need vajadusel enda kaitseks kasutada.
• 41:15
  SPEAKER_03: Helan räägime võib-olla ka sellest, et me oleme üldna rääkinud sellest, et millised riskid on kindlustatavad, mida nende riskide kiinustamise juul peab tähele panema, aga millised on need millised on need võibolla pimedad kohad, mida ka siis ühing või ühingu juhid tihti ei pane tähele just kindlusse puhul, mida nad eeldavad, näiteks, et kindlustus katab, mida sageli kiinnustus ei kata, et mis need sellised peamised ohuvad on, mida võiks ettevõtetele toonitada, et palun olge tähelepanelikult see.
• 41:45
  SPEAKER_02: Nii nagu me oma klientidele ka rõhutama pidevalt, et see on nagu väga just selle füüsilise isiku kesken kindlustus, et siin on nagu alati see, et kui see füüsiline isik, kes tegeleb ettevõtest selle juhtimisega, olgu ja juhatusele liiga või nõukogu liige või mõni tippjuht, et tema isiklik varaline huvi on siin alati nagu kesmes.
• 42:04
  SPEAKER_02: Ja seda võetakse väga, nagu see tihti tehtude korral ka nagu segamine, et kui nõuete tuleb ettevõtte vastu.
• 42:10
  SPEAKER_02: Ma ei tea, olguse siis kas või mingi keskkonnaameteebrahvi stiilis asi või tea konkurent vaidlustab lepingu, et siis arvatakse, et ta kohe ongi selle kindlustuse teema ja juhat see liikma vastutuskinnustuse üvitab, sest kõik otsused, mis ettevõttes tehakse, on ju alati juhtimised otsused mingil määral.
• 42:27
  SPEAKER_02: Aga päriselt see nii ei ole, et alati peab olema mõtlema nagu selle juhi tema ja hooduskoostuse rikkumise et nagu nii öelda selle üksi isiku nagu keskmast seda kindlustust.
• 42:38
  SPEAKER_02: Ja see on nagu see, mis võibolla tekitab päris palju selle kindlustuse puhul segadust, sest kindlustatud on ettevõtte ka koos selle füüsilise isikuga.
• 42:46
  SPEAKER_02: Ja on ka päris palju sellised valdkonna põhised asjad, mida tuleb kindlustuslepingus tähele panna, et need oleksid kindlasti kaetud, nad siin jäädme käitustele on nagu toonud näiteks, et siis pigem näiteks sellistes valdkondades, kus ongi keskkonna reostamise oht nagu väga suur, siis kiinnustus on ikkagi välista, et päris tugevalt ka keskkonna kahjute tekitamiseks ja seal kas igasugused vaidlused ja nõuded ka õiguskulud.
• 43:12
  SPEAKER_02: Sellele tuleb alati tähelepanu pöörata, et mis minu valdkonnas minu jaoks kõige olulisem on ja kas see päriselt on seal.
• 43:18
  SPEAKER_02: Või kui oluline see on, et kas ma suudan selle vaidlusega ise toime tulla ja see on minu äri igapäevane risk ja osa või see on midagi ongi sellist ootamatult ette nägematud, millega ma ei saagi muu moel nagu juhtida.
• 43:34
  SPEAKER_02: Ja praegu ka päris palju on siin mitu nii-öelda eelmisel aastal ka just need erikontrollid on nagu tekitanud küsimused, et kas ja mis sulatuses nagu erikontrolliega seotud kulud või ka üle üldse, kui ettevõtte on mingisugune rutiinne kontroll, kas mida keskkonnaamet või keegi teine tuleb kontrollima, et kas mina juhina saan, siis seda kindlustust ka kohe kasutada.
• 43:58
  SPEAKER_02: Sellistele momentidele, nagu tuleb tähelepanu pöörata, et kus kindlustuslepingus täpselt see piir läheb, sest need kindlustuslepingud, kuigi nad üldiselt see tuumik risk on nagu kõig üsna nagu sarnane, siis erisusi siiski on nendesse lepingut ja tulebki nagu vaadata, et kas see minu äri on nagu see kindlustusleping nagu sellisel juhul sobib.
• 44:18
  SPEAKER_02: Või kas või see, et kui mul on väga palju töötajaid ja nendega seoses võib vaidusi tekida, et kas see risk on kaitsal või mitte näiteks, et seda tuleks kindlasti hinnata ja vaadata.
• 44:28
  SPEAKER_03: Suurane, aga meie saad hakkab võikselt lõppema.
• 44:32
  SPEAKER_03: Ma annan teile mõlemale veel siia saate lõppu vaba mirofoni, et tööda öelda äraase üks mõte, mis siin saate selle täna ütlemata on, aga mis on nii võrd oluline, et vaheb kindlasti välja ütlemist võibolla alustada.
• 44:47
  SPEAKER_01: Ma arvan seda, et risk on ettevõtlus väga suur osa ja teadlik riskid võtmist kunagi ettevõtja kardva peaks.
• 45:00
  SPEAKER_01: Aga päris on ka palju ootamatusi ja on just nende ootamatust ka valmisolek, tegelikult on see, et võibolla on kindlus, mis tegelikult luab ka tuss paremini seda ärijuut juhtida et siis on mõttes paratamatu, et ühiskonnas riskid mingisuses kasuvad teised osas üiskonna huvi on alati riski kuidagi maandada ja võibolla tänapäeisk veelgi rohkem, et see on kagi selline, nagu veidi vastasuunaline protsess, kus keskmelda ettevõtted on.
• 45:37
  SPEAKER_01: Ja nagu ikka, et etvõtted on samas saanud kõige laegel hakkama, et ka kindlasti tulevikus see saab nii olema, et aga riskides see tuleb suhtuda teadlikult.
• 45:50
  SPEAKER_01: Ma arvan, probleem ongi ettevõtja jaoks see, et kui realiseerub risk, millest isgit teadlik ei ole.
• 45:59
  SPEAKER_02: Mina võitse juht, et võiks korra ennast panna sellesse olukorda, et kui meil ei ole mingit kindlustust või mingid muud riskimaand, mis meet kasutusele, et mis minu siis saab või mis saab minu perest või minu elust edasi.
• 46:13
  SPEAKER_02: Ja võibolla see, nagu aitab panna nagu ka, siis ennast sellesse kindlustuse ja vaata hinnata, et kas see kindlustus võiks sellele ettevõtele etvõtte juhile alla sobiv välja pääs siis selleks, et ka paremini ikka üldse mugada.
• 46:30
  SPEAKER_02: Seda on võiks teha, sest kindlustus ei ole nagu mingi eraldi see ei see asi eriti juhtimisriskide puhul, et seal tavaliselt paraleelsed selle kindlustuslepingu kasutamiseega jookki täpselt see sama suur vaidlus või kohtuasi.
• 46:44
  SPEAKER_02: Ja kindlustus tegelikult lihtsalt on seal paraleelselt kõrvale, et tegeleda nende kuludega.
• 46:49
  SPEAKER_02: See ei ole selles mõttes mitte midagi eraliseisvate kaulumist.
• 46:55
  SPEAKER_03: Aga ma tänan teid, ma tanan Normani Alan, et leidsi aega minuguse vestluma tulla.
• 47:01
  SPEAKER_03: Kõigile kuulujatele, soovin kuulmiseni.