Latest / Soraineni sagedus / Teadust tehakse, turg ootab. Miks saab toodeteks vaid kaduvväike osa leitustest?

Transcript

Teadust tehakse, turg ootab. Miks saab toodeteks vaid kaduvväike osa leitustest? · Soraineni sagedus

• 0:01
  SPEAKER_00: Käi päu!
• 0:15
  SPEAKER_01: Sorine sagedus! Eesmärk!
• 0:19
  SPEAKER_02: Tere tulemast kuulama selen saged järjekords saadet käes on oktoobrikuu mina olen.
• 0:28
  SPEAKER_02: Ja suur rõh on tervisada kaht inimest, kel on kahe peal kokku kuus nime.
• 0:34
  SPEAKER_02: Vaasakul käes siis hea, kun leek liisalot lähed.
• 0:39
  SPEAKER_04: Tere!
• 0:40
  SPEAKER_02: Ja otse profissor Petran lahväl, äiost, tervist.
• 0:46
  SPEAKER_02: Ja kui meil on sellised suurku siia saate, siis ka see, millest me räägime, on jätkuvalt ikkagi eläinaas kirjas, peodehnoloogiaks ole?
• 0:56
  SPEAKER_03: See on biotehnoloogia ja tervishoid, aga tegelikult ka laiemalt teaduse turule toomine.
• 1:03
  SPEAKER_03: Nii et väga sured teemad oleme täna ette võtnud, loodame siis saada selgust põnevaid kogemuslugusid.
• 1:09
  SPEAKER_03: Ja kui sul jaate küliselt, äkki alustamegi siis algusest, et Petri muleme polnud sinu just kui biotehnoloogia, et võid jõgna teemat lahkada, aga võibolla sa tutvusted natuke alguses, mis on siis äja sünilugu ja mis teie kogemus selles valkonnas nüüd on, et kus praegu olete?
• 1:35
  SPEAKER_05: Ja ma ütlen kust alustada.
• 1:36
  SPEAKER_05: Kui alustada ettevõtest, siis ajos, me tegelemegi biootehnoloogiliste protsesside arendamisega ja konkreetsemalt siis meie eesmärk on luua uue generatsiooni tehnoloogiad, et toota rasvõulisid.
• 1:54
  SPEAKER_05: Ja peotehnoloogia protsessi tähendab seda, et me kasutame mikroorganisme, nagu näiteks pärmid, et konverteerida erinevad tööstuslikud kõrval saadused, söögiks sobilikeks rasvadeks ja õlideks.
• 2:10
  SPEAKER_03: U sa on arvaltada oma sellise nagu vastasema olete ette võtnud palmi.
• 2:14
  SPEAKER_05: Palmi on üks näide ja palmili on sellepärast väga heha näide, et palmieli tootmine on tegelikult väga efektiivne protsess.
• 2:23
  SPEAKER_05: Seda võiks vabalt edasi edaspidiga tulevikus kasutada ja seda kindlasti ka tehakse, aga meie õlierasvade tarbimine nõudlus, nende toodete järgi kasvab.
• 2:36
  SPEAKER_05: Ja palmi puhul on probleemiks see, et seda saab kasvatada ainult ühes kindlas troopilises võtmas, kus täna põhiliselt on vihma mets ja selleks, et seda tootlikult suurendada, me peaksime maha võtma vihma metsa, millel on oma negatiivset küljad.
• 2:51
  SPEAKER_03: Kustures ja see selline maailma valikute vastulu või kaalumine, saab olema meil täna siin suur teema, et mis oleks siis optimaalne, mis mitte meile kõigile.
• 3:04
  SPEAKER_03: Ja võibolla sellega lähekki sellise esimese teema blogi juurde selles saates, mis on kogu siis selline suur paket sellest, et mis siis Eesti sellisest teadusturul nagu toimub.
• 3:18
  SPEAKER_03: Ise siin mõnda ikkagi juba toimetanud, saanud neid häidea alvugi näha ja kuulda ja suuremas pildis siis, et miks või üldse, kas see vastat ajale, et Eesti selline teadus ei jõua turule suures pildis ja kui nii on, et miks siis mitte.
• 3:34
  SPEAKER_03: Aga võibolla siin ise natuke kommenteerit sellist ülikooli poolt ka või sellist, et kuidas ma hakkan teadust tegema, kuidas ma alustan, kas siin on kohe mingi sellised õiguslik raamistik olemas või kuidas siin see lähtepunkt on.
• 3:50
  SPEAKER_04: Alustan samamoodi nagu Petri, et keeruline on otsustada, kust alustada.
• 3:56
  SPEAKER_04: Ja seda sellepärast, et iseenest teadus kui selline on tänaseks ju alust ala ikkagi vaaldavale osale tootmisest ja teenustest, mida me tarbime.
• 4:14
  SPEAKER_04: Ja kui nüüd mõelda selle peale, mis ise enesest võiks olla teaduse eesmärk külldse või teadust, mida me ülikoolite väga kõrge hindame.
• 4:27
  SPEAKER_04: Ja meie ülikoolid on tegelikult maailmasta parimata hulgas, siis selle mina isiklikult ma ei pea ennast teadluseks, kuigi õigus teadus juba sinna alla natuke nagu kuuluks.
• 4:44
  SPEAKER_04: Aga ma leian, et teadus peab jõudma turule, ta peab jõudma turule nii võrd, kui vord see on võimalik, et meil tekiks kõrge lisandäärtusega siis ekspordi artiklid lõppast eriti sellise väikese riigi jaoks nagu seda eesti.
• 5:03
  SPEAKER_04: Paraku eksta on nii, et loomulikult läheb protsessides väga palju katuma, sest tega teaduseavastuse teadusavastused kui sellised või need siis lõpproduktid, mis teadlaste sulest lõpuks ilmuvad.
• 5:22
  SPEAKER_04: Nende hulgas ongi väga palju lõpprodukte, mis võibolla tarvijate nii ei pea jõudma ja ei jõuagi kasutud teadust või.
• 5:32
  SPEAKER_04: Ma ei tahaks öelda, et teadus on kasutus, see on ju selles mõttes, kui sah ma toon hästi lihtsa näite, et tahad leiutada uut koogiretsepti näiteks kodus.
• 5:44
  SPEAKER_04: Ja ma usunki, maarius, sul on kohe selline koogiretseptid tootja nagu.
• 5:50
  SPEAKER_04: Paraku ma julgen arvate eriti sinu puhul, et sa teed umbes 10 katsetust ja nendest üks on sögi kõrbulik.
• 5:57
  SPEAKER_04: Ja see ei ole üldse halb, sa ei tähenda seda, et need 90-est olid kasutud, see tähendab seda, et sa läbisid sellist teadlase meetodit, hüppotest, tõestus, tulemus.
• 6:09
  SPEAKER_04: Ja sa jõudsid produkti nii.
• 6:12
  SPEAKER_02: See on natuke nagu, kui ma rääksin selin, et Tartuil magistrid võidi õigus teaduses, siis ma tulen ka, et 90-est onis ainult teadusele juurde, aga mingi produkti endest külles on.
• 6:21
  SPEAKER_02: Kas see on sarnane parale?
• 6:23
  SPEAKER_04: Ma jätan selle osa, kommenteerimata.
• 6:26
  SPEAKER_04: Aga minna nüüd sellest sellisest pool filosoofilisest juhtust kaugemale, siis nüüd see, kuidas jõuab teadusturule.
• 6:34
  SPEAKER_04: Noh, see on omaete teadus.
• 6:37
  SPEAKER_04: Selline konpott teadusest ja juurest ja ettevõtlusest.
• 6:44
  SPEAKER_04: Ma tahaksin võibolla siia laulale panna kohe alustuseks sellise näite usa, kus oli samad probleemid, et palju teadust jääb ülikoolidesse pidama.
• 7:00
  SPEAKER_04: Üks selline ägainitsiatiiv, mida seal siis föderaal toetustega hakati jõutama, oli see, et prooviti leida teadusakatusi.
• 7:17
  SPEAKER_04: Aga enne kui hakati üldse minema selle protsessiga edasi.
• 7:21
  SPEAKER_04: Nüüd teeme siin spinoffi, kas otsime lahendusi, kuidas see spin-off laiemale turule jõuab, testiti seda tarbijate seas, et kas sellel üldse oleks turul sellist nagu toimet.
• 7:34
  SPEAKER_04: Ehk siis ma ütleks seda, et see teadus-jõudmine turule koosnebki tegelikult sellest, et esiteks on seda alget vaja seda ühte retsepti kümnest.
• 7:44
  SPEAKER_04: Seejärel on veel vaja selgelt vajadus turul ja siis kolmas osa pool on nüüd see, et kuidas me juriidiliselt selle retseptikese sealt teadusasutusest välja saame nii, et see jõuaks ettevõtluse vormi, kus juba õiged inimesed saaksid selle päris koogiks vormistada.
• 8:04
  SPEAKER_03: Võibolla siinä Petri jag siis oma seda kogemuslugu, et sinna tegelikult selle kõike eioga nagu läbi teinud ja, mis siis mõte tunded tekisid?
• 8:16
  SPEAKER_05: Mina isegi ta arvan, et see väga suur probleem on ka motivatsioonis ja just nii et sellele seisukohast, et kuidas teadust rahastatakse, et nii Eesti rahastus kui ka Euroopa tasemine rahastus, seda antakse enamasti selliste uudsete ideed demonsterimiseks.
• 8:38
  SPEAKER_05: Ja kui me tahame midagi nagu teadusest võitame ülikoolist turule tuua, siis me peame näitama, et see toimib tegelikult mitu korda järjest ja pidevalt, ja et me suudame seda efektiivsus seal viia kugi kõrgele tasemele.
• 8:52
  SPEAKER_05: Need rahastus meetmed juba ja see ka siis motivatsioon teadusgruppidele on see, et me tahame teha palju uusi ja esmakordsaid katsetusi, aga see, et need siis tõestada, et nad toimuvad ka suuremal skaalal, et see rahastus on ajalooliselt vähemalt Euroopa olnud väiksem, et täna me näeme, et see muutub, et aina rohkem ka Euroopa tasemel rahastatakse just nielt kõrgema TRL-kadus readinus level kõrgema valmidusastmega projekte ja see juba liigub sinna suunas, et uurim skrupid saavad ka rohkem keskenduda sellise väga siis fundamentaalse teaduse transleerimises siis nagu toodete.
• 9:45
  SPEAKER_03: Maid seda murega, kui siis ikkagi märgatud suuremalt asemel, et muldub, et me kõik eelduslikult nõustume, et teadus pole nagu tühja mõtet nii öelda teha, aga et see võiks ikkagi kusagil jõuda ja sellest mingi toode saada või kuidagi ühiskondlikku kasu siis tuua, aga siis seda on nagu märgatud, et ikkagi on mingid uued mehanismid või kuidagi.
• 10:05
  SPEAKER_05: He enamasti teadlasi inspireerib ikkagi see, et nad saavad midagi uut teha, näidata midagi uut, mida varem pole olnud, midagi esmakordselt ja siia maani ongi, teadlasi selle põhjal ka hinnatakse.
• 10:17
  SPEAKER_05: Kas võib ülikoolides olla siis kaasprofessor Tallinna tehnika ülikoolis.
• 10:21
  SPEAKER_05: Meil on kuskil 6, kahek erinevad kriteerumit, mille me peame vastama.
• 10:25
  SPEAKER_05: Enamus neist on teaduspublikatsioonid, need on teadusrahastus, lõpetanud doktori tööd, konverentside korraldamine.
• 10:35
  SPEAKER_05: Neid kriteerium on päris palju erinevaid, aga ükski kriteerium ei ole seotud tegelikult ettevõtlus koostööd, aga täna, ei ole seotud patentidega otselt teaduse välja toomisega.
• 10:48
  SPEAKER_05: Et jällegi asjad muutuvad seal, aga see on see traditsioon, kus me tuleme.
• 10:53
  SPEAKER_05: Ja tihti peale sellepärast juba teadlased mõtlevadki rohkem nagu uute fundamentaalsete asjade loomise peale.
• 11:02
  SPEAKER_04: Ja tegelikult see on nagu Euroopa Liidu selline viimaste aastate ärkamine.
• 11:08
  SPEAKER_04: Ma ei tea, et siit poodcastist on kunagi läbi käinud Mario Traagi raport mõne aasta taguna, kus Traagi tohutult kritiseeris siis Euroopa konkurentsivõimet just nimelt sellega, et meie invatsioonis jääme selgelt alla ja siin ilju välisko leeg saatis mul siis viimase raporti ka näiteks patentide arvu osas.
• 11:32
  SPEAKER_04: Ma ei ütle, et patentide arv on nüüdimata see ainu sa ja oon, mis näitab seda, et kas innovatsioon toimub või ei toimimi.
• 11:40
  SPEAKER_04: Aga selge oli see, et patentide arvult on USA ja Hiina väga selgelt Euroopast ees.
• 11:46
  SPEAKER_04: Ja kunagi oli Euroopase, kes näitas eeskuju, aga see aeg on möödes ja see tõttu just ma arvan, et Euroopa Liidu selline motivatsioonipaket kogu on läinud paremaks teadlaste jaoks.
• 12:02
  SPEAKER_02: Ma on üht küsiks nagu seda, et minu on tegelikult väga jõudnud see, et mis see altpõhjud, et miks meil ülikoolidise mõelda mõõdikud, et palju need patent on, kas tuleb sellisest harjumuspäraselt mõtteviisist või mingist inertist või see on mingi muu põhjus.
• 12:16
  SPEAKER_05: Ma arvan, et osaliselt tõestis on olnud inertis, nüüd on ühtlustatud, tegelikult on juba mõnda aega patenti ja teada publikatsioonid ühtlustatud, aga tihti peal ongi see, et patendid võtavad rohkem aega ja kui sul on vaja taodelda uusi uut rahastust, siis sul eesmärk on saada publikatsioonid välja, et selle peal tõestada.
• 12:41
  SPEAKER_05: Ma olen uuteline tegema järgmise sammu, et patentide puhul eriti, kui sa ei näed selles patentist lähiaal sulle kasu tekib, siis ta tõenä publiceerik selle tööopis ilma patenti taotamata.
• 12:53
  SPEAKER_05: See on lihtsalt kooline vastus on publikatsioon on lihtsalt kui patent kiirem, kindlasti.
• 12:59
  SPEAKER_03: Aga kuidas see protsess siis ikkagi on, et teeme, et teadust tehakse ülikoolis ja on mingisugune täiesti suurepärane idee, et kuidas sa hakkad seda kasvatama ja kuidagi skaleerima ja tuled sealt nagu siis turule läbi peal?
• 13:19
  SPEAKER_05: Oma kogemusest rääkida siis, mina olen alati olnud rohkem sellise rakenduslikku teaduse pool, et mul väga meeldin näha, et kõik, mis ma teaduses teen, et seal mõne samu pärast on seal mingisugused rakendused ka kõik, mis ma teen, on võimalik rakendada.
• 13:38
  SPEAKER_05: Aga konkreetselt see idee luua startup tuli sellest, et me tegele siis kohaliku resurside väärindamisega, ehime erinevate peodehnoloogisi protsesse ja käis erinevatel konverentsidel, tööstusüritustel sai selgeks see, et on tugev nõudlus uudete rasvade järele just nimelt, et kuna teati, et nõudlus kasvab, aga siis pakkumuse kasvatamine on keeruline.
• 14:11
  SPEAKER_05: Ja kuna meil oli pakkuda vastavaid protsesse, aga nende demonsteerimine ja skaleeritud tasemel siis akadeemilises keskkonnas tundus väga aega nõudav.
• 14:22
  SPEAKER_05: Just nimelt, et mis me ise vaatasime ja arvutasime, et skaleerida seda protsessi.
• 14:27
  SPEAKER_05: Me peame taotlut rahastust, see rahastus peab siis keeritama, siis saab selle projektiga pihta, võtab paar kolm aastat aega enne, kui me saame isegi valideerida, et kas see protsess suures koalas toimib, siis see oli põhiline motivatsioon meile, et luua startu ja saada investorid, kes usuvad antud protsessi ja tegelikult juba paari kuuga me demostreerisime ära, et see protsess, mida meie konkreetselt lõime, oli skaleeritav et lihtsalt see ajaraamistik tööda tegemiseks oli teine.
• 15:00
  SPEAKER_03: Aga tegelikult ise me juame ka, et me oleme väga palju ski juures sellistel protsessil, nagu osta ka, et kas võibolla mingi paar kool märksina siin ka tuua, et mis siin võid on vaja läbi mõelda või need komistuskohad või kuidagi.
• 15:18
  SPEAKER_04: Mis praktikas võibolla kõige sagedamini selleks komistuskohaks saab, on see, etri tegelikult väga kenasti ütles ongi see skaleeritavuse kohta.
• 15:29
  SPEAKER_04: Sul peab olema väga selge aru saam teadlasena, et tõepoolest see toode on skaleeritav, välja pool ülikooli ja tasub minna läbi rääkima siis ülikooliga, et liigutada see IP sinna ettevõtesse ja alustada ettevõtlusega.
• 15:46
  SPEAKER_04: Reeglina ju ülikoolide eesmärk ei ole selles mõttes ju ettevõtlusega tegeleda ja see tõttu tegelikult ka ülikoolid tuetavad seda, kui on näha, et tõepoolest on tegemist potentsiaalika ettevõtmisega, mis võiks leida ja leida tõjapoolest sellist suurte eesmärkide täitmis siis.
• 16:06
  SPEAKER_04: Ja sellisel juhul ka ülikoolidele jääb sinna ka teatud osalus, sõltuvad siis läbi rääkimistest ja see on nii-öelda win winna Petri, võibolla oskab nendest läbi rääkimistest enda kogemuse osas veel valgustada kui lihtne või raske see toona oli, aga ma korra lihtsalt ütlen seda, et mida ma nüüd ajas olen näinud, näha näha seda, et minu meelest Eestis on toimunud väga palju positiivseid muutusi just nii et viimase 10 aasta jooksul, kus toona ma arvan ka, et kui Petrus astus koduvusest välja, siis olid need protsessid väga uued ja sellised, mis nüüd tõesti lasemegi ülikooli alt ära minna, siis tänaseks on meie ülikoolidel ka ikkagi teatud mudelid nendeks protsessideks ja sul on võimalik minna ja läbi rääkida, et ma usun ja näen ka nii nõustaja poole pealt, et see on muutunud aina küpsemaks ja see muutub ajasa aina küpsemaks.
• 17:17
  SPEAKER_04: Jah, me võibolla ei ole täna veel Cambridge ülikooli tasemel, aga me kindlasti oleme paremas kohas kui kümme aastat tagasi.
• 17:26
  SPEAKER_02: Kui sa peaksid seda kõige sõgit oma meetsanud haridusega inimesele näiteks.
• 17:30
  SPEAKER_02: Mõt sellele, et millise vormis siis on ärihinja ja ülikoolist koostud teevad, et me räägime, et peetakse läbi rääkimisega mille üle siis või et ma räägime, et teevad mingi ühise keha või seeal on mingisugused intellectuolomandi jagamaise asjad või.
• 17:46
  SPEAKER_04: Jah, võib olla hästi hästi lihtsalt üeldunud, et tuleb arvestada sellega, et kui sina oled ülikooli teadlasena siis jõudnud selle ühe retsepti nii kümnest.
• 17:57
  SPEAKER_04: Siis väga suure tõenäosusega, alati on juures erandeid, väga suure tõenäosus, aga me räägime sellest, et see intellektuaal omand kuulub ülikoolile.
• 18:07
  SPEAKER_04: Kui intellektuaal omand kuulub ülikoolile, siis on ilm selge see, ja intellektuaal omand, siis kui ma nüüd maile siin üritan selgitada.
• 18:15
  SPEAKER_04: Ei mulla vaid kuuluvad.
• 18:19
  SPEAKER_04: Intektuaalomand on ju väärtus sellele leiutise, selle avastuse selle tehnoloogia siis sisu osas ja rahaliselt mõõdav väärtus sageli ühel hetkele ja sageli intellektuaal omad on peamisi väärtusi, mis ettevõtte üldse on.
• 18:38
  SPEAKER_04: Nüüd see intellektuaal omand, kui see on ülikooli oma, siis selleks, et sa saaksid seda kasutada, et teha nüüd turulskaleeritav toode, siis on ilmselge, et sul peab olema mingisugune õigus selle IP kasutamiseks.
• 18:51
  SPEAKER_04: Nüüd see, kuidas see vormistatakse, seal on nüüd erinevad juriidilisi lahendusi, on erinevaid võimalusi.
• 18:59
  SPEAKER_04: Selliselt, et IIP ikkagi jääb ülikoolile, toimub nii-öelda litsentsi mine välja poole, on võimalus, et IP liigub tervikuna välja ja ülikool siis näiteks saab mingisuguse osaluse selles ettevõtte tõespoolest, mis iganes Vormisja siis lõpuks teakse.
• 19:15
  SPEAKER_04: Küll, aga reeglina nüüd Petri võib, ka, kommenteerida juurde, aga Eestis reeglina ikkagi ülikoolid ja tegelikult ma ütlesin ka laias maailmas on see ikkagi suur ülikoolega ka sees, et nad pigem jäävad seal välja pool olevas ette võttes passiivseks.
• 19:35
  SPEAKER_04: See nende rolle ei ole hakata ettevõtlust nüüd seal teostama.
• 19:39
  SPEAKER_05: Et taat on näite tuua.
• 19:41
  SPEAKER_05: Ma võin natuke kommenteerida ka, et sa mainin 150 aastat et tõepoolest ma arvan, et muutused on toimunud nelja ja vii aasta jooksul väga tugevalt ja kindlasti paremuse poole.
• 19:51
  SPEAKER_05: Meie näite puhul, me alustasime nelja pool aastat tagasi ja siis tõepoolus, et ülikoolidest on väga vähe siia ma nii startu välja läinud.
• 20:00
  SPEAKER_05: Me pidime alustama iga lepingu punkti arutamist nullist, täiesti erinevatest rootest ja siis leidma sellise ühise kooskõlama, mis sobis mõlemale pooleli täna, poolele.
• 20:13
  SPEAKER_05: Täna see tõepoolest on muutunud tekivad sellised nagu startup Estonia on loonud startupidele alustokumentid, dokumentide mustandid ja samamoodi ülikoolidele.
• 20:24
  SPEAKER_05: Ülikoolidega koostöös on täna siis ikkagi sellise raamistik loodud või looda maas?
• 20:32
  SPEAKER_05: Ei hakkata rääkima täiesti erinevatest otestest, aga tõesti on juba kokku lepitud, mis sugune mudel tegelikult toimib, nii ütleme startupile ja investoritele, kui ka ülikoolile, et ka ülikool tegelikult saaks siis midagi tagasi oma leutiste eest.
• 20:48
  SPEAKER_03: Aga kuidas see sellest protsessist nagu, mis tunda see sellest välja tulid, et tundsid ennast nagu, et sait seda, mis tahtsi või ei rahu üle?
• 20:57
  SPEAKER_05: See läbi rääkimiste protsess, mis meil ülikoolis kooli neli pool aastat tagasi, see oli vist ainukene kord oma startup karjääri jooksul, kui ma mõtlesin, et võiks loobada.
• 21:09
  SPEAKER_05: Need läbi rääkimised olid pad ja keerulised ja ma loodan, et enam ülikool selliseid pikki läbi rääkimise ei pea.
• 21:17
  SPEAKER_05: Aga teiselt küljest ongi, et oluline oli IP-a osakorda saada, ja teine oluline osa minuulaga, ma jätkasin ka ülikoolistööd, oli paika saada, kuidas minu osalus nii ettevõtte, kui ülikooli vahel edaspidi kujuneb.
• 21:32
  SPEAKER_05: Ja kui need punktid on kokku räägitud, siis tegelikult siia main koostö väga hästi sujunud.
• 21:38
  SPEAKER_02: Aga meie saatame saabunud pausi aeg, kuulate soraeni sagedust, külas on meil profor Lachve, külas on mitte professor Lääne, ja oleme täna rääkinud siis eoloost ja veiditi sellest, kuidas teadus võib saada tooteks.
• 21:53
  SPEAKER_02: Tule pärast tausi tagasi.
• 21:56
  SPEAKER_00: Värdi!
• 22:10
  SPEAKER_01: Sraine sandus, mitu armus eesmärk.
• 22:14
  SPEAKER_03: Tere tulemast kuuleme tagasi, kui me räägime peolehnoloogiast, teaduse rahastamisest ja sellest, kas see jõuab turule ja kui ei jõua, miks ei jõua.
• 22:26
  SPEAKER_03: Ja meie saate külalisteks on täna lisa ja petri, saate ühtele ära Mario.
• 22:32
  SPEAKER_03: Jätkame siis sealt, kus meile poolel jäime, me oleme just lõpetanud teema blogi sellest, et kas jõuab ja miks ei jõua teadusturule.
• 22:40
  SPEAKER_03: Ja nüüd oleks eesmärk natuke vaadata seda sellist piiri üle suust ja me ikka alati oma ambitsioonides oleme ju suure ambitsiooniga, suurega.
• 22:54
  SPEAKER_03: Kui üldse midagi teha Eestis tegelikult peab vaatama Arutasti väljas poole meelda.
• 23:00
  SPEAKER_03: See on see, kus on nagu raha ja nõudlus, võibolla peettki sinu sellisest kogemusest, et mis näiteks üldse, mis on näi osine staatus koos selle piiri ülesusega.
• 23:13
  SPEAKER_03: Kuhu te olete sini vaadanud ja mida te olete selle jaoks teinud?
• 23:16
  SPEAKER_05: See ongi Eesti võibolla võlu, et meil on nii väike turg, et keegi tõenäoliselt ei keskendu ainult kohalikule turule, et tänav enamus Eesti et on esimesest päevast peale globaalsed.
• 23:33
  SPEAKER_05: Siin jällegi kui võrreldagi võib-olla prantsuse Saksa ettevõtetega, kes tihti peale näevad seda kohaliku turgu, siis meie vaatame kohe välja poole.
• 23:44
  SPEAKER_05: Ja täna me teemegi koostööd tõesti globaalselt, et Euroopa on kindlasti üks suur turg, aga vaatame ka Ameerikatesse nii põhjaunasse kui Aasia suunas, et tegelikult kõigist suunast suundades.
• 24:03
  SPEAKER_03: On siis on see keeruline, vaadate igas suunas.
• 24:07
  SPEAKER_05: See on keeruline, kindlasti ka, et üks kõige olulis on keerukam võibolla osa selle juures meie puhul ongi regulatsioonid.
• 24:18
  SPEAKER_05: Et osades valkondades on olemas täiesti globaalsed regulatsioonid.
• 24:23
  SPEAKER_05: Kui me tuleme turule uue invaatilise toottega, siis on vaja tõestada, et see on ohutu, et see on kasulik, mis iganes väidetega välja tulla.
• 24:35
  SPEAKER_05: Ja kui osadel turgudel on see täiesti praktelt globaalne, ehk sa tõestad selle ühe organisatsioonis ära ja see kehtib igal pool.
• 24:44
  SPEAKER_05: Osadesvalkond sa pead igas regionis eraldi tõestama, et see toode, millega me välja tulema, on autu.
• 24:52
  SPEAKER_05: See on näiteks üks väljakut, see, mille ka me täna pidevalt kokku puutume.
• 24:58
  SPEAKER_03: Ja, see on jälle natuke reklaamikäine teema, millega ka me ei oleme aidanud ajalooliselt, et mis siis nagu õiguslikust pool siin, et raskus kohad on või mis tuleks läbi mõelda, et minna siis välja poole, et see välja poole minek sa on ikkagi paratamatus.
• 25:14
  SPEAKER_04: Jah, ma ütleksin niimoodi, et Eesti on ju väga selgelt startu riike tervikuna, et me ei ole turg ja see tähendabki seda, et kui siin proovida lisandväärtusega, sellist suure lisandväärtusega ettevõtlust teha, siis nagu Petri ütles kohe silmad välja poole silmad välja poole, siis ma ütleks nagu Petril isegi optimistlik, et on asju, mida globaalselt saab reguleerida ja on asju, mis just kui reeglid paigas, siis tegelikult ei ole ma näinud ühtegi piiri üles lepingut, kus probleeme ei teki.
• 25:57
  SPEAKER_04: Kasvi sellepärast, et ka intellektuaalomad on sul riigiti erinevalt reguleeritud.
• 26:02
  SPEAKER_04: Ja minu kui advokaadile on need kõige ägedamad kaasused üldse, kuidas sa aidata.
• 26:10
  SPEAKER_04: Mõ ütleb täna ainult Eesti ettevõtja, vaid tegelikult Euroopa etjaid, minna erinevatele turgudele, lahendada seal intellektuaalloodi küsimusi, regulatsioonide küsimusi.
• 26:24
  SPEAKER_04: Näiteks just nii natuke kaugemale minnes võib-olla konkreetse äia ääris, kuigi ka toita on mega reguleeritud.
• 26:34
  SPEAKER_04: Kui minna life Science siis mõttes meditsiiniseadmete, ravimite juurde enam reguleeritumalt alaja on keeruline leida.
• 26:45
  SPEAKER_04: Ja siis proovi sa etvõtja seal niimoodi laveerida ja aru saada, kus ja mida sa teha tohid, milline õigus üldse kohaldub, mida ettevõtted peavad aru saama, et kõik need sellised rahvusvahelised lepingud seisug ei olema ühtegi lepingut, kus me oleks suutnud peale suruda näiteks, et kohaldu õigus oleks Eesti õigus ja see ei ole realistlik.
• 27:14
  SPEAKER_04: Ehk siis tegelikult me peamegi olema hästi sellise start-up viibiga juba meie riigina, meie õigusnõustajatena ja siis rääkimaid ettevõtjad ise, et sa pead olema leidlik, sa pead laveerima natukene seal teatud riskidega olema, aga teatud juhtudel ikkagi rohkem riski altis, et muidu need unicornid meil siin ei sünni.
• 27:41
  SPEAKER_02: No nii, on kaks valimist valmistada.
• 27:44
  SPEAKER_04: No ja, millega, aga mitte Eesti.
• 27:49
  SPEAKER_03: Aga need on sellised piiri üles mõtekohad, et mida tähele panna ja Petrisid olid selle regulatsioonide külluse.
• 28:01
  SPEAKER_03: Aga kas see protsess, et see piisavalt tüüpa nem ei ole indraika, et on ikkagi, et ma eeldaks just ka, et mida reguleeritud vaalt on kohetiga seda suurem nagu pränik lõpus ja kui see sellest keigest läbi tuleb.
• 28:15
  SPEAKER_05: Ja meie konkreetselt siis oleme huvitatud toiduvaldkonnast ja et pakkuda erinevaid rasvõlisid toiduks.
• 28:25
  SPEAKER_05: Ja kuna tegemist on uutse protsessiga, fermentatsiooni protsessiga varem toidukselt rasvu toodetud ei ole, siis see klaster tuub uuent toidu alla ja see on siis eraldi kategooria, mis igas regionis on erinevalt reguleeritud.
• 28:42
  SPEAKER_05: Ja ongi väga õige, et toid uuend toitmis turule tuuaks ja see peab olema inimesele ohutu, seda peab olema võimalik tõestada ja see on inimesele ohutu.
• 28:51
  SPEAKER_05: Aga mis eriti just Euroopas selle probleemi natuke keeruliseks teeb, on see, et see protsess ei ole väga hästi kõik siis üelda, ei öeldalt reguleeritud, aga see ei ole väga hästi sisse seotud.
• 29:04
  SPEAKER_05: Selle pärast, et see protsessi ajakava on väga painlik, on näite, kus see võttab enam kui viis aastat aega, et lihtsalt luba on.
• 29:16
  SPEAKER_04: Painlik just selles mõttes, et painlikus pikkuse pikenemist osa.
• 29:22
  SPEAKER_02: Mõid on midagi head on nii palju kui.
• 29:25
  SPEAKER_04: Ma arvan, et Petri ei pidanud siin painlikust heas, mõttes üalaks mitte.
• 29:30
  SPEAKER_05: Ja just nimelt, et see tekitabki riskid investoritele, kui ei teata, et mis see eeldatav ajaraamistik on.
• 29:40
  SPEAKER_05: Taotlemed on osalissioonides tunduvalt efektiivsemad.
• 29:44
  SPEAKER_05: Samamoodi tagatakse, et see on inimestele ohutu, aga see ajaraamistik on mõistlikum ja ette määratud.
• 29:54
  SPEAKER_04: Kus just see, et tegelikult ülija point ütleme nii, et investoritele ja investoritel on ka vahe.
• 30:03
  SPEAKER_04: Botehnoloogia on ikkagi üks sektor, kus tegelikult teadlikus on investorite vaates tähendab selles vaates, et oleks investor, kes on teadlik, kuidas biotehnoloogia toimub ülioluline, sest ongi see tasuvus aeg, on pikk.
• 30:21
  SPEAKER_04: Ja see tõttu seal biotehnoloogias on vaja investoriid, kes saavad sellest aru ja teavad, et see skaleeritavus saabub tunduvalt hiljem, kui näiteks IT-tehnoloogia puhul on just nimelt need ohutuse testimise vaated ja nii edasi.
• 30:38
  SPEAKER_04: Et samas maailmasta biotehnoloogia puumib.
• 30:44
  SPEAKER_04: Böotehnoloogia on üks valdkondadest, kus investeeringud ajas ainult on kasvanud.
• 30:51
  SPEAKER_04: Ja see tähendab ka seda, et see teadlik, kui aru saame, sellise pika vaate nägemine on suurenenud.
• 30:59
  SPEAKER_04: Siin tulebki nüüd mängu see, et ka nende selliste piiri üleste tehingute puhul sektori teadmised on üliolulised.
• 31:09
  SPEAKER_04: Selle pärast, et need mängud on natukene, mängud on natukene teistugused.
• 31:15
  SPEAKER_04: Ja kui võibolla selline peamine nippõigile kõigile selle valdkonna ettevõtjata piiri ülestes tehingutes on see, et tuleb minna step by stepp erinevate etappide kaupa ja sageli ongi see kasulikum ja tasuvam.
• 31:32
  SPEAKER_04: Sele pärast, et võibolla sa esimese etapist ühe koostöövormi, võibolla jõuagi kommeriseerumise.
• 31:39
  SPEAKER_05: Võibolla taaks veel öelda seda ka, et ma ei taha ka liiga nagu sellis halba varjundit siia tuua, et asjad paranevad, et nagu me rääkisime, et Euroopa rahastuse, puhul, et asjad on paranenud viimase 45 aastaga ka selle uuendu loadaisega asjad tundub, et lähevad paremaks ka meie oleme koos teiste sama sektori startupidega käinud Euroopa Komisjonis juba kolm aastat rääkima ja just nimelt seda probleem, et kui see jätkuvalt on nii palju siis tundmat faktoreid selle protsessi juures.
• 32:14
  SPEAKER_05: Mis juhtub ongi see, et ettevõtted, mis on oma esmased investeeringud saanud Euroopas, liiguvad lihtsalt tõenäoliselt Ameerikasse ja avavad oma esimesed tootmised seal ja kogu see kasu liigub siis Ameerikasse.
• 32:30
  SPEAKER_05: Euroopa on sellest aru saanud ja nad tegelikult ka muudavad need protsesse täna kiiremaks, aga kas on juba sellel tasemel, kus konkurentid see on see küsimus.
• 32:39
  SPEAKER_03: Just kui seal usas või nähed väljas poole Euroopat, siis ikka on nagu natuke lihtne selle asja, mis on.
• 32:45
  SPEAKER_05: Näiteks üks näida on Singapore.
• 32:48
  SPEAKER_05: Singapur juba mõnda aega tagasi aru, et Covid ja nende kriisidega sa ei aru, et nemad ei, nad peavad olema rohkem ise majandav ka toidu osas, et tagada parem toidu endale ja nemad võidsi vastu regulatsioonid, et nad teevad selle uuenda loha mitte alandamata siis neid kriteeriumeid või parameetriid, aga nad teavad selle lihtsalt efektiivsemalt kiiremini ja täna onki teada, et Singapur on üks rejoin, kus on võimalik kiiresti luba taelda, ja ka meie näiteks loodame juba selle aastal lõpus saada Singapuris toidu uuidu müügiloa.
• 33:29
  SPEAKER_03: Kus üldse toidu märk siinä, ma on hästi hea näite, selle biotehnoloogia nagu termine alla ja võib-olla see tava kuule ja jääbki natuke müstiliseks, et mis seal kõik mahub, aga nad just see toid jaikimata, siis ka mingit tust tervishoju või tava tarb asjadest tegelikult äja.
• 33:48
  SPEAKER_05: Jah, et kui võibolla natuke tõmmatakse biotehnoloogia ja mõista ka lahti, et tegelikult umbes pool biotehnoloogiast on meditsiin ja faraatse ka seotud biotehnoloogia.
• 33:59
  SPEAKER_05: Ja teine pool on siis, põllumajandus, tööstuslik bioloogia, mis ongi toit, kemikaalid, materjalid ja nii edasi.
• 34:09
  SPEAKER_05: Ja loomulikult see toidu näiteks toidu julgeolek, et eelmine suvi oli meil siin oli erinevate Aafrika katk, sigade katk, Euroopas oli probleemid liha hinnad läksid kõrgeks, põllumajanduses on ja me teame, et meil kliima muutused toimuvad, sellu sellele on suurem riskid tormide tõua, kõige sellise näol.
• 34:38
  SPEAKER_05: Meil peab olema ka alternatiivseid viise, kuidas näiteks toitu toota, aga mitte siis ainuk toitu.
• 34:44
  SPEAKER_05: Me ei taha sõltuda ikkadest tarnaelatest, et biotehnoloogia annab selleks võimaluse, aga loomulikult me peame ka vaatama, et mis on täna mõistlik biotehnoloogia asendada ja mis see ei ole.
• 34:55
  SPEAKER_03: Kus üles see, mis on mõistlik, mis ei ole natuke juhubki sisse selles mõttes üha väga teema siin puhul ja pöördud sinu poole ise esmalt, et kas meie siis Eestis teeme õiget asja sellega, et kuhu me oma energiat või resurssi nagu suuname et saad isekas valdkonnas nagu nii palju erinevaid ettevõtmisi just nagu näinud, et näed, sa, et biotehnoloogia on millise on nagu eriline, see on siin pika vinnaga, peab olema kannatlik, et siit tuleks asuvus, kuidas sa seda nagu turgu või tegevusi meile näed.
• 35:31
  SPEAKER_04: Hea, küsimus ja võib-olla ma teen natuke üle kohut, aga ma pigem arvan, et ei tee, ma arvan, et Eestis on väga mitmeid tublisid, et võtlik selliseid iduettevõtteid, kes teevad neid katsetusi turule jõuda ja turualma siis ei pea silmas Eestis tingimata, küll, aga millest jää puudu on just nimelt see ökosüsteemi tugi taga.
• 36:05
  SPEAKER_04: Ja selle ökosüsteemi all ei peama nüüd silmas seda, et tingimata oleks vaja luua sellist järjekordset startupid eraldi kogu konda või uusi konsortsiume kuskil kitsemas ringis.
• 36:21
  SPEAKER_04: Tegelikult see ökosüsteem saab alguse sellest, et meil peaksid ikkagi suured teadusasutused oma vahel tihedamad koostööd tegema ja teadusrahastus peab jõudma ka Eestis olulisele kohale.
• 36:38
  SPEAKER_04: Ma natuke nagu näen seda, et kuidagi eestlastele startup vaim kipub väljenduma väga tihti individuaalistlikuses.
• 36:51
  SPEAKER_04: Ja kuigi meil me on veel nii väike riik, siis ma arvan, et me oleksime üheskoos veel suuremat oma sellises globaalses, globaalses nagu imichis, et me võiksime rohkem tuua teadusasutusi kokku miks mitte sellis Singapuri stiili, et teeme üheskoos asjad lihtsamaks, teeme selle teeme tõesti nii, et need arendused jõuaksid kiiremini, välja poole, et see tõke jõud antakse kiiremini nendele ettevõtjatele.
• 37:25
  SPEAKER_04: Ja startuin tõibolest need muel dokument, kus juba meie kaasa löönud, et see on väga tänuvärne, väga-väga tänuväärne töö, mida on tehtud, aga alati saab paremini.
• 37:38
  SPEAKER_04: Ja selles mõttes ma isiklikult arvan, et Eesti on Eesti on üks parimaid kohti, kust sellise ei ägedaid asju teha, sest me oleme tegelikult võrreldes muuma maailma ka väga kiired, aga me võiksime olla veel kiirevad.
• 37:56
  SPEAKER_03: Aga kus see siis selline disonance sisse tuleb, et on ju ka kriitikud võib-olla, kes väidaks, et me hoopis põletame raha oma teaduse sõja, et miks, kes siis, millest on aru ei saa, või kuidas.
• 38:11
  SPEAKER_03: Ma eitan, et saan siis mõtle, et midagi näita, et mis siis nagu peaks tegema, et kui jõuaks, nüüd tuleb nüüd saata algus üle tagasi, et jõuaks siis see teadus nagu turule.
• 38:23
  SPEAKER_04: Ma tahakski seda, et tuleks koos laua teha teadusasutused.
• 38:28
  SPEAKER_04: Ja üheskoos selle teaduse turule toomise lahenduse välja, mõtleks, et see ikkagi on väga ülikoolite erinev, ja ma tahaks ka seda võib-olla, et tekiks selline selge aru saam sellest, et teadusasutuse ju roll ei ole ettevõtlusega tegeleda.
• 38:50
  SPEAKER_04: Teadusasutuse roll on midagi muud.
• 38:53
  SPEAKER_05: Jah võibolla lisada, et Eesti on ju väikeriik ja meil ei ole võimalus võimalus finantseerida kõike.
• 39:02
  SPEAKER_05: Tihti peale, kuidas Eestis finantseering või teaduses vähemalt teemade valik käib, on enamasti nii, et tubid doktorandid pärast Doktori kraadi saamist lähevad välismaale, kuhugi laborisse, teavad endale mingisug teema väga hästi selgeks, saavad tippudeks eest tulevad tagasi Eestis ja see hakkavad selle teema tarendama.
• 39:23
  SPEAKER_05: See on nagu väga loogiline ja naturaalne käik, aga võibolla täiesti, kuna Eesti on võrdlemise väike riik, meil on piiratud financ ja me peaksime spetsialiseeruma mingitele kindlatele valdkondale, kus me teame, et on meie tugevus, kuidas seda tugevust hinnata.
• 39:38
  SPEAKER_05: Meil võiks olla mingid traditsioonid selles valkonnas, meil peaksid olema mingit ettevõtted juba selles valdkonnas, kellega koostööd teha, kindlasti ka rahvusvaaline võrgustik, aga võibolla tasub meil tästi need fookusteemad välja valida, millega siis kindlamalt edasi minna.
• 39:52
  SPEAKER_04: Ja siin võib olla tuua näiteks näiteks Leedu meie juarriik.
• 39:59
  SPEAKER_04: Leedu, okei, Leedus on muidugi ka biotehnoloogia selline ajalugu üsna tugev.
• 40:05
  SPEAKER_04: Peale siis silmas seda Termo Fisher Scientificut, mis meil varasemalt oli seal omandus ülesõnaga Leedubiotehnoloogia ettevõtta ja see on nende selline lippulaev, aga leedu paar aastat tagasi ja siis oli juba see sõjaaeg ja tegelikult defence oli väga oluline, oluline selline fookus valdkon riigi jaoks.
• 40:31
  SPEAKER_04: Siis Leedu valitsus väga selgelt sõnastas, et life Scientis on üks nende siis fookus valdkondadest.
• 40:40
  SPEAKER_04: Ja me võime nüüd öelda seda, et Leedul on see edulugu seal tagasi ja neil oli lihtne selle pealt nii öelda sõita, et nad nüüd tänaseks on ehitanud oma Paie Siti-viljusesse, mis on Euroopa üks seliseid, siis peaks saama Euroopa biotehnoloogia innovatsioonikeskus.
• 40:59
  SPEAKER_04: Aga see ei tähenda sugugi seda, et Eesti see võimekus ja see potentsiaal oleks madalam.
• 41:08
  SPEAKER_04: Me võimegi siin laua istuda ja arutada nädalata aastate kaupa, kuidas me midagi teha, ei saa sellepärast, et me ei ole seda varem teinud versus, et võtame ennast kokku ja hakkame minema, tegema.
• 41:22
  SPEAKER_03: Aga me ei saade lõppe järjest küll lähenem, aga ma ikkagi tahtsin lõpus küsida sellise võib-olla natuke suurema mõtted era küsimuse, et Petri sinu poole siis eeskält vaadates, et kas meile ütles ka, et sellise spetsialiseerumine väikes riigis on kõik läheb väga loogiliselt, aga kas meil põhimõtteliselt väikesriigis on võimalik siis teha sellist revolütsiooni või mingid toodet, mis oleks täiesti ka nagu maailma turule ja maailma muute.
• 41:51
  SPEAKER_05: No, kindlasti on, et me saame juba esimeste teoloogia unikornide pealt seda väita, et väga tore, et esimesed see aastus tuli esimesed unicornid täiesti selline hardware või siis füüsiliste, füüsiliste toodete puhul.
• 42:11
  SPEAKER_05: Ja siit on nüüd hea vaadata ka seda dünaamikat, et tegelikult ei ole nii, et võtted alati on või need on pika ajalooga ettevõtted juba tegelikult.
• 42:23
  SPEAKER_05: Ma räägin Seletonist, siis juba nende algus oli 2009 aastal ja nad on pidevalt kasvanud ja täna saavutanud sellise eduloo.
• 42:37
  SPEAKER_05: See on väga hea näide ja kui me tuleviku edulugude peale mõtleme, siis ma arvan, et mida siis nagu toetada, et ma arvan, see resilien või vastupidavus või kuidas seda kõige paremini ja eesti keelde ja telkida.
• 42:53
  SPEAKER_05: Ma arvan, et see on meil nagu üks selline oluline teema.
• 42:56
  SPEAKER_05: See on ka muidugi väga laise, valgub julgeolekus, küber, turvalisus või nii toidu tervise julgeolek energia, aga ma arvan, et need valkonad on need, kust me peaksime, kuhu me võiksime investeerida, mis on kasulikult nii Eesti riigile, kui ka need on tehnoloogiad, mida me saame siis välja poole Eestit kommeriseerida, sest just nii et me peame vaatama selle globaalelt turgu samamoodi.
• 43:23
  SPEAKER_03: Siis, kas sul on ka mõned mõtted veel selles osas, et just see raamisti ikka, et ma saan aru, et mõtlema, et midagi võime sisse ära kasutada, on meil oma päris unikaalses olukorras nagu kaafiliselt ja nii edasi, aga et siis see ka väljas pool ambitsioon koleksal olemas.
• 43:38
  SPEAKER_04: Ma arvan, et need seemned on maha pandud nii nagu Petri ütleski, nii nagu kunagi Skype edulugu pani alus, pani aluselt ju meie maailma kuulsusele.
• 43:51
  SPEAKER_04: Ja ma oli siin just eelmisele eelmis nädalal alguses kutsuti esinema, siis aI teemadel ja siis just õigus vaatest välismaale.
• 44:08
  SPEAKER_04: Ja see oligi just see teema, kuidas te Eestis ikka neid asju teete.
• 44:13
  SPEAKER_04: Ma ei hakkan meile ütlema, et võibolla kõige päris nii ideaalselt ei tee välja võib tunduda.
• 44:19
  SPEAKER_04: Aga see on täpselt see, et hakkame selle kuvandiga tööle, et äja on minu meelest väga hea näide sellest, kuidas sa hakkad minema ja need edusammud saam, sammu haal ühel hetkel realiseeruvad suureks edulooks.
• 44:40
  SPEAKER_02: Mul erinevate tegemärkega antiista, et nad minu kord saadavad välja juhatada ikkagi lõppakord.
• 44:46
  SPEAKER_02: Kuulasite siis soelen sageduse mitmekümnendat misegi tea, millis saadate.
• 44:52
  SPEAKER_02: Mina olin Maarja, minu oli siin Pär noo ja õhku maidlas.
• 44:56
  SPEAKER_02: Ja saate külalised olid siis vandad Lääne ja profor Lahtw.
• 45:02
  SPEAKER_02: Ja kuulake meid siis igga viimasel reedel, näitana.