Latest / Soraineni sagedus / Uus digitaristu võib anda hääbuvale piirkonnale arengutõuke

Transcript

Uus digitaristu võib anda hääbuvale piirkonnale arengutõuke · Soraineni sagedus

• 0:15
  SPEAKER_01: Surenaus, mitu armus, just eesmärk.
• 0:20
  SPEAKER_04: Temus kuulama sujekordset saadet märgiline mitmal põhjusel.
• 0:26
  SPEAKER_04: Esiteks minu kaassaata on tutust pan.
• 0:31
  SPEAKER_05: Rovin, tee värv, sorenest vajalik või.
• 0:36
  SPEAKER_04: Vaatame, kus robin on.
• 0:38
  SPEAKER_04: Saate külalis, kaks äras maast.
• 0:40
  SPEAKER_04: Minu vasakul käel siis pool ünnapp, tervist.
• 0:42
  SPEAKER_04: Tere.
• 0:43
  SPEAKER_04: Kus sa päritavad.
• 0:45
  SPEAKER_04: Sorenest nii nagu sõitised.
• 0:46
  SPEAKER_04: Selge.
• 0:49
  SPEAKER_04: Martin ongi, tere ja loen väga täpselt maha, Greenerchi Data Centers.
• 0:56
  SPEAKER_04: See kord ei saanud seda ühte eurot ja korda valesti võitakse seda vinu nimeks.
• 1:03
  SPEAKER_04: Vamus.
• 1:04
  SPEAKER_04: Ja nagu siin härasmeste ametitest ja olemustest paista võid, ma sa on aru, et räägi, et täna andmekeskustest olema?
• 1:13
  SPEAKER_04: Ilmselt ma sinna jõuama matse.
• 1:15
  SPEAKER_04: Ja muudest teemadest ka.
• 1:17
  SPEAKER_04: Ma vist kasutaksin, kui me oleme nagu tuvastanud selle, et me räägime andmekeskustest veidia ja sellega seonduvat küsimustest, et kas kuulad ei pruugi teha, mis asi üldse andmekeskus on, mida ta teeb, millest ta koos näeb on.
• 1:32
  SPEAKER_03: Mina ka näiteks see ei tea, et võibolla meil siin on kolm rist ja Martin ma ei tea, et millil see õppind oled, aga pole aga siit võib alustada sellega pihta, et ma õppisin tegelikult ise õigust, aga sattusin müügitö üle ja see tundus nii palju huvitavam, et õigus õppingud ja äit pooleli.
• 1:49
  SPEAKER_04: No, siis on meil põhimõtteliselt neluristi, eks ole, et aga siis headal üritada kohane võib-olla see definitsioon.
• 1:54
  SPEAKER_04: Mis asi see on, et me räägisugust fluidumist.
• 1:58
  SPEAKER_03: Anmekeskus ise on kinisvaraobjekt kõige kõige kergemus definitsioonis.
• 2:05
  SPEAKER_03: See on spetsiifiline kinisora, kus hoitakse seadmeid ja nende seadmetega elab meie kogu digitaalne maailm.
• 2:14
  SPEAKER_03: Kui sa ükskõik, millis ikraani pealt rakendust kasutad eekirja saadad pilve midagi vorundad, siis see kõik kuskil onnekeskus lõpuks paikneb.
• 2:24
  SPEAKER_03: Kui me mõtleme oma digitaalse maailma peale, siis on nagu ükske selle digitaalse maailma kodu.
• 2:30
  SPEAKER_03: Kodu.
• 2:31
  SPEAKER_04: Ehks asjad on nagu seal on nagu see nagu laadu võid on arhiiv, eks ole.
• 2:38
  SPEAKER_04: Ja neid siis kerkib praegu, et see on populaarne aja viide selles valdkonnast tegutsevate ringutele neid rajada.
• 2:45
  SPEAKER_03: Ja see on nagu vahva teema on selles mõttes, et millegi pärast üldus hakkab aina rohkem arvama seda, et neid ehitatakse just kui meile jubedasti meeldiks neid ehitada, et ma lähen kangega ehitada näheda, et ei, et neid ehitatakse ikkagi sellepärast, et inimesed digitaalselt teenused tarbivad.
• 3:01
  SPEAKER_03: Aga see vastulause või narratiiv, mida avalikuses leidub nagu ka sotsiaal meedis, mis on kõige käedam, et kus öeldakse, et milleks meile neid andmekeskusid vaja on, siis sa ju ise tegelikult vastas oma küsimus ära, aga nos see selleks.
• 3:16
  SPEAKER_04: Räägiselt lähemalt, miks sa vastad oma küsimusele ära?
• 3:18
  SPEAKER_04: Võibolla kõik ei saa aru saenast nagu sellest seos.
• 3:23
  SPEAKER_03: No, irrooni on just selles, et väga palimised kasutavad oma LinkedIn või Facebooki või mõne teise platformi vahel siis oma sõnumi levitamiseks aidööri, mille abil see postitus kirjutatakse ja siis nagu platform ennast, mida mööda seda nagu levitatakse mõlemad rüised ja ruvad onmekeskustes.
• 3:45
  SPEAKER_03: Kui sa nagu ütlesid, et neid ei ole vaja siis kellele sa nüüd nagu oled, kas see vahetse iseendale või?
• 3:53
  SPEAKER_02: Kui see sõnum oleks turublatsil välja hõigatud, siis see võib oleks asja kohana, aga kui seda keegi ütleb internetis, siis see on näh natukene kummaline.
• 4:00
  SPEAKER_04: Eh, ma kasutan siis seda, nagu seda asjade kodu selle jaoks, et genererida see suurepärane e-mail või asi, mida ma tahan öelda, selle platformil, kus ma tahan seda öelda, ja siis ma samal ajal väidan, et tegelikult seda kodu ei peaks olema eksma siis.
• 4:14
  SPEAKER_04: Aga ma saan aru, et neid eitatakse, neid aitakse suure mahus, aga võibolla lihtne küsimus, miks need nii palju vaja on või see areng selles suunas on.
• 4:26
  SPEAKER_05: Mis me just nüüd räägime, sellepärast, et neid platvorme on isen hästi olnud küll, et miks me nüüd luub alla võtame ja mõnele inimese nad palua olla on.
• 4:35
  SPEAKER_02: Ex see põhjus on selles, et nende digiteenuste kasutamine on plahvatuslikult kasvanud se osas meie A-revolütsiooniga, miks ta võibolla Eestis nii kuum teema on muidugi siin Soome naabruses.
• 4:50
  SPEAKER_02: Me oleme näinud, kuidas Soome on tublik tööd teinud ja andmekeskust infrastruktuuri Soome väga jõudselt ehitanud jaita maas ning nüüd meil on siis tegelikult ka need esimesed suuremad samu ka Eestis olemas, mis annavad kõik põhjust sellest hetkel rohkem rääkida.
• 5:20
  SPEAKER_03: Suures pildis on see põhiline põhjus ikkagi selle sarirevolütsioonis on.
• 5:25
  SPEAKER_03: Pra täna me kõik kasutame ühte-23.
• 5:28
  SPEAKER_03: ta-ööörista ja selleks on vaja siis Arutvõimust.
• 5:31
  SPEAKER_03: See autusvõimus pakkusil reaalselt paikema.
• 5:35
  SPEAKER_03: See trend on täna nok üles poole ja ilmselt veel päris pika aega niimoodi etsin on alles värskelt ka väitis seda, et järgmine aasta dubleeritakse siis N-video kiipide tootmine ja need edas, et on täpselt see samane kohtunud jällegi, et me ei ise tarbime aina rohkem, me ei saa mugavust teenustada tarbime aina rohkem.
• 5:59
  SPEAKER_04: Mulgi järgmine natuke roval küsimus.
• 6:02
  SPEAKER_04: Kes nende ehitamis siis tellib, et kes need on nad suuremad nimed, kelle jaoks need asju rajatakse või keele infrastruktuuri tarveks.
• 6:09
  SPEAKER_03: Või just küll.
• 6:12
  SPEAKER_03: On suured rahvusvahelised tegijed, et see Soome näide, millele paul viitas on näiteks Google'i suurprojekt, mis on siis Euroopa kontekst siis üldse nagu maailma kontekstis väljas pool Ameerikat presidentitud ja siis on kutsutakse nagu nii oklaudideks, kes siis osutavad samamoodi ai-teenuseid või nad siis AI-tootumisteenuseid või rajamisteenuseid.
• 6:41
  SPEAKER_03: Aga põhiline erinevus ongi selles, et nad ei ole nagu sellised nagu klassiklased hyperskalerid, et nad on väga spetsiifilise niche peale keskendanud.
• 6:50
  SPEAKER_02: Võibolla, kui ma nüüd nagu nendes mastahidest kui aru saada, nii see hiljute Google'i investeering Soomes tähendab seda, et see on siis 3 miljardit, Google on investeering Soome juba 5,5 miljardit, ehk siis nagu Google kogu investeeringud Soome hakkavad võtma Eesti riigi eelarve mõõttu muuhulgas selle tehinguga Google tegi lepingu, et nad kasutavad ära 22 aastal pool ühe Soome tuumajaama energiast.
• 7:24
  SPEAKER_02: Ja Google on ainult üks nädest, kui kõik need andmekeskused, mida Soomes plaanitakse ehitada ja ehitatakse, siis Soomel on puudub umbes kaks tuumajaama.
• 7:34
  SPEAKER_02: See on abene sellest, et mis sugusest skaalas me räägime, et me räägisin just väikestest asjadest.
• 7:42
  SPEAKER_03: Ja see on Soomes on ka rootsi norra ja muud riigid osadeskohtades on juba resursse ammendunud selles mõttes et kui me räägime nüüd Keskeuroopas, nagu Saksamaa, Holland, Inglismaal, et seal on see asi oluliselt tapunud.
• 7:56
  SPEAKER_03: See nagu energiesurs, ülekanda ja energiaresursse.
• 7:59
  SPEAKER_03: Rovin tuleb.
• 8:01
  SPEAKER_05: Ja ma tahtsin just küsida just selle Soome näite pinnalt, et mingis su palavikulise kiirusega arenev, ütleme majandus aru või siis mingis tegevusvaldkond, kõrvutak seda korraks nüüd Eestiga ja siis hakkaks võibolla vaatama neid nagu neid arengu järki ja nende nagu stardi pakkuda võib-olla erineva aja tüklini põhjuseid, et Eestis kokkuvõtlikult kuidas meil annekeskustega on?
• 8:27
  SPEAKER_05: Nüüd on.
• 8:30
  SPEAKER_05: Nüüd on ja hakkab tulema, aga nüüd aga soomes nagu varsti on puudus ka tuuma ajalast.
• 8:38
  SPEAKER_02: No, selles mõttes, siin on nagu kaks pudeli kael on olemas.
• 8:44
  SPEAKER_02: Üks on ülekande võimusus, et mida see elektrivõrk võimaldab.
• 8:49
  SPEAKER_02: Ja teine, siin võib olla üldiselt neid rohkem, aga vähemalt teine, mis nüüd on, kus kohta neid üldse ehitada saab, mis need kui kiiresti neid ehitada saab.
• 9:00
  SPEAKER_02: Üödeme niimoodi, et need, kes nende rajalisest on huvitatud, nad küsivad, kui nad meie poole pöörduvad, küsivad kaht asja, et kus kohastil need ülekande võimsused on ja kuidas me saame niimoodi, et me saame oma asja püsti nii, et ta toimib järgma kahe aasta jooksul.
• 9:20
  SPEAKER_02: Osad, kui me vaatame kaugemale, siis räägitakse veel oluliselt ülematest ajaperioodidest, aga need on need reaalsed küsimused, mida meil täna küsitakse.
• 9:29
  SPEAKER_04: Ma ütleb, et Paulumel saatas ka nii mõnikord seda öelda Eestis saab midagi suurt rajada enne 50 aasta mõõdamist, et kuidas selle kaasta perspektiiv ka Eestis siis nagu on.
• 9:38
  SPEAKER_02: Ehks see ongi välja, kui see ongi küsimus tegelikult kogu riigile laiemalt.
• 9:45
  SPEAKER_02: Kui me tahame osa saada sellest revolütsioonist ja osa nendest investeeringutest, siis me peame nende kaha asja peale mõtlema, me peame mõtlema nii oma ülekande võimekusele, kas sa on midagi, kuidas me suudame seda parandada ja teine on see, et kuidas me siis suudame tagada sellest rongis maha.
• 10:03
  SPEAKER_03: Täpsusta juurde, et tegelikult ülekanda võimekus meil Eestis kõige oma jo, täna saisugal.
• 10:10
  SPEAKER_03: Aga see, miks on Soome või üldse põhja, nagu nii hästi läheb, on ikkagi maailmaspoliitika, mis on alguse saanud juba kümne kümne aastat tagasi, et nemad alustasid selle stardi stardiiga palju varem.
• 10:24
  SPEAKER_03: Nende raske tööstus kui selline ju peale maailma seda hakkas vaikselt siis kolmandesse riigisse oli ma ja hakkati otsima alternatiiv.
• 10:32
  SPEAKER_03: Väga pikk perioodilisel, kus siis otsite alternatiiv see eluloosi tehaste ära liikumisele enne edasi.
• 10:39
  SPEAKER_03: Ja siis kui 80.
• 10:40
  SPEAKER_03: ja 90.atel hakkas tekima mingisugune lainus et üks asja, nagu anmekeskus võiks üldse nagu tuleviku teema olla, et siis tehti siinaga tegelikult poliitilised initiatiivid külge.
• 10:51
  SPEAKER_03: Nende elulug tegelikult tuginabki 20 plus aastat tehtud vundamini kadumisele kuni võtta.
• 10:59
  SPEAKER_04: Me ei oleme siis, kas võib nii kokku võtta, et oleme kaks maas.
• 11:05
  SPEAKER_03: Surus järjku, aga me olen ka üsna usinad, kuigi kritiseeritakse meie vaeglus kuni võtta, siis tegelikult see asi nüüd nii hulga ei ole.
• 11:19
  SPEAKER_03: Alati tuleb eraldada see, et müügi müügikontekis või siis ostukontekis need vastuorumendid on, et mis on reaalsed vastu argumentid ja mis mitte, et hoid ei lähe liiga kaua aega, et kui sul ikkagi tõsine huvi ajin, et leitakse mingi suid lahendusi.
• 11:37
  SPEAKER_03: Aga see on pigem nagu viisakus viis, et ei täh, ei sobi või me ei usaldada teid või me ei teada st midagi või mis iganes muuse põhjusid ollu.
• 11:46
  SPEAKER_03: Põhul hakkas ka ütlema, midagi ma enda nägin.
• 11:50
  SPEAKER_02: Kahtumate, kas ma arvan, et see avas Eestile märkimisväärselt tuksi, et ka minu telefon on pärast seda hakkanud histama, et seda huvi Eesti vastu tuntakse praegust märkse rohkem.
• 12:10
  SPEAKER_02: Ja nüüd see küsimus on, et kuhu me teame, et meil on Eestis veel kohti, kuhu on võimalik neid asju paigutada, aga siis siin on see laiem küsimus, mida me ka ei tohe ära unustada, on see, kuidas me vaatame, et ühiskond sellega laiemalt kaasa tuleb, et meil ei tekiks siin mingisuguseid irrationaalseid reaktsioone.
• 12:37
  SPEAKER_02: Ja siin võib olla nagu vaja natukene laiemalt aru saada, et millega praegus on üldse tegemist.
• 12:42
  SPEAKER_02: Mulle endale meelbit tuua siin parale.
• 12:47
  SPEAKER_02: Mulle meeldib ajalugu ja niielda, sellega, kui toimus üldse algne industrialiseerimine või täpsemalt, kui hakkati raudte saendama.
• 12:55
  SPEAKER_02: Kas siis toimus tegelikult need pea põhilised võrgud ehitati suhteliselt lühike sajaga ja sinna, kuhu nad üks kord ehitati sinna moodustusid keskusid sinna ümber hakkas kõik edaspiidi nagu tulema.
• 13:11
  SPEAKER_02: Me tegelikult oleme selles sarnases ajastused sinna, kuhu need andmekeskused tulevad, et sinna ümber hakkab kõik tulevikus rajanema ja kuskil ma ei tea, 50 aasta pärast need tunduvad meile täiesti ilmselt, et ma ei tea, hüru ongi see keskus sellepärast, et seal on andmekeskus ja kõik nii-öelda mis sellega se on hakkab selle ümber nagu aega pidi aranema.
• 13:39
  SPEAKER_04: Mul on mingi praktiline näida, et mina saan aru, et andmeskus on ikkagi suur moja, aga kuidas see elus, sellest majas üüru siis välja poole siis kandub, et mida ta siis veel annab, et kasvatame kurke selle soojusega või veel midagi?
• 13:59
  SPEAKER_02: Kurke võib ka kasutada, aga see suurem küsimus on see, et nii nagu me kõige muud asusega oleme näinud, et seal, kus kohas infrastruktuur on, siis sinna hakkab paratamatult tulema selle tööstusega seondu vaid igasuguseid knowhow keskuse ja muid asju.
• 14:18
  SPEAKER_02: Osad rakendused, mis neid andmekeskuseid kasutavad sealselt distants, kui kaugel sa oled sellest andmekeskus on määrava tähendusega.
• 14:27
  SPEAKER_02: Ehk siis sa tahadki oma mingisuguse, ma ei ole insenema, ma oska täpselt ütada, mis need rakendused on ja tõenäoliselt need rakendusime täna, mis kümn aasta pärast tulevad, ei oska isegi isegi täna fantaseerida, aga selge on see, et selles maailmas see kiirus, mida siis, ma ei tea, nusekundid või pikosekundid või millega seda mõõdakse.
• 14:52
  SPEAKER_02: No, millisekund, aga asja areneb.
• 14:56
  SPEAKER_02: See hakkab olema aina tätsam ja tähtsam, ja me hakkame nägema seda, et nii nagu kunagi võis öelda, et mis see raudte hopusega saab ju ka.
• 15:07
  SPEAKER_02: Ja esimesed raute ja need rongid ei olnud kõige pingemad, siis tänast tööstus me ei kujuta ette ilma raudteid äita.
• 15:18
  SPEAKER_04: Jack London raamatut ütles, et kui aastast leiti kulda, siis siin kul on see kõrval tekis kõige pealt salun ja siis tekis teater ja vaid natuke ikkagi nunsirokem on see olnud.
• 15:31
  SPEAKER_02: Natuke nansir, aga mitte ka päris vale, et nii ta on, et kõige pealt sul, kui sa on mingi infrastruktuur kuskil olemas, siis selle ümber hakkab tekima kogu üle.
• 15:47
  SPEAKER_05: Ma arvan, et ma jõuame varsti sellele, et mida üks anmekes vajab pe toimida ja et mis siis nagu võibolla mingi kitsas kohasele ümber nagu tekivad, aga tahad tahtin just selle keskuste põhise lähenemise juurde, siis tuua selle teile nagu visata siia lõua peale ühe selle.
• 16:05
  SPEAKER_05: Ma juba põhjuselt juba enna rääkisime sellistes Facebooki kommentaatoritest, kes oma väga läbi mõeldud ja põhjalik seisukohti võibolla nagu presenteerivad, aga nagu andmekeskust osas üks osa on võibolla nagu see, et no, et okei, tulevad mingid Googlid, metad, Amazonid võibolla rahastavad mingisuguse üledal suure keskuse püsti panekut sinna juurde ilmselt mingisuguse teenindav struktuur tekib ka, aga nad jooksutavad seal oma mudeleid ja siis võtavad selle ja maksavad maksud oma kuskil irimaalne ära ja me siis teeme mida sellega, et miks me sellist asja vaja on.
• 16:44
  SPEAKER_05: See on see keskus ta teema, vist oli nagu üks juba lahendus, et näed, et see siis ei ole ainult lihtsalt keskuskelt ühermaad, aga Martin, kuidas sa näed seda, et mida sa vastaksid, kui sa vaevuksid vastama sellist ja enust.
• 16:58
  SPEAKER_03: Ma pean vastama sellele ja tegelikult on see vastus on väga lihtne.
• 17:02
  SPEAKER_03: Meil on endalgi juba seda tööstus aru tekinud ja tekib aina edasi.
• 17:05
  SPEAKER_03: Ehk siis Euroopa teatud poliitilistel põhjustel on sünnitud ka rohkem ise seisuma, et mitte ainult siis nagusa ette peale panustama.
• 17:18
  SPEAKER_03: Ja sellest tulenevalt on ka esimesi linuke ju näha, et liidel, kes on tegelikult ju tavaline reiler, et nüüd on ta Saksamaa mõistus ikkagi väga suur stiigaristus omanik lähi tuleviku vaatast, et vaatatakse suurimad.
• 17:37
  SPEAKER_03: Miski ei takista meil olla ise meie enda andmete peremes, mitte miski ei takista meil seda kompetentsi Eestist välja eksportima selles mõttes, kui me E-Eestit eksportisime, siis AI Eestit võiks me saamoodi eksportida nii et eeldab selle kohalikuna toetava infrastruktuuri olemas aga.
• 17:58
  SPEAKER_03: See eeldab ikkagi from ground up ka siis kogukuna kasvamisku nii võtta, et kus sul ka nagu need lendit tulevad ja mis sul seda nagu järel kasvu toetama.
• 18:10
  SPEAKER_03: Aga see ongi kombinatsioon kõigest.
• 18:14
  SPEAKER_03: Aga meil on tegelikult tehnilised aiku on paljudel inimestel inseneerija alad on tegelikult üllatalt populaarsed ja korg koolides, mis siis siin kritiseeritakse ühte teiste kolmandite.
• 18:24
  SPEAKER_03: Ja tarkaraenduse suunal on meil inimesi väga palju, et nagu sealt samm edasi nüüd selle ingseneeri suunas, mis onmekeskuse või teha, see ka seotud või võib see tõise intellektiga seotud see sammele väga pik.
• 18:39
  SPEAKER_02: Üks me näeme sarnaseid arenguid, kui me vaatame need nii kaasia tiigrida, kuidas seal see asi arenes, et võib-olla sinna viidi kunagi odavad tööstust ja arvati, et see on nüüd odav tööud, aga nagu võluväel on seal siis välja sirgunud selle tööstuse juurde, aga see areneb areneb ja selle lisand väärtuse loomine koha peale onam muud kui kasvanud ja ma arvan, et ilmselt need asja insenerid tunduvad ikkagi päris tublitana välja.
• 19:13
  SPEAKER_02: Ilmselt keegi täna enam ei räägi sellest, kui ainult mingi sugest odavõju kohast, aga nii-öelda alguses sai ikkagi sellest, et sinna viidi lihtsalt seda kõige lihtsamat tööd.
• 19:25
  SPEAKER_03: Puskilt peab kõik alguse saama.
• 19:28
  SPEAKER_03: Kui vaadata nüüd lähimine võikku tagasi ka meie tõsvolu siseselt on siis holland, mis on nagu tänaseks ju vaadat eesringlik kuim Euroopas on keskus taatas siis nende luguse alguse sama moodi umus 25 aastat tagasi ja seal see kasv on tekinud ja nüüd on see gravitatsioon väga tugevad sinna poole kaldu.
• 19:51
  SPEAKER_03: Aga noh, see sealt tuli.
• 19:54
  SPEAKER_05: Okei, aga võibolla on nagu selline pessimistlik küsimus, aga noh, 25 aastat tagasi Hollandis, 20 aastat tagasi Soomes.
• 20:03
  SPEAKER_05: Me vaatame, millise pead murva kiirusega kõik need taimuderid ja kõik muud võimekused siin ja siis, nende vajadused ka siis selle infraärele kasvavad.
• 20:13
  SPEAKER_05: Kas see on veel rong, mille peale me jõuame hüpata või on see või peame lihtsalt piiruma mingisugust, võid leftaurid võib-olla ka päris palju, aga siiski leftavurite.
• 20:26
  SPEAKER_04: Ma arvan, et selle klifangeriga me võimegi minna pausile, et tulla pausilt tagasi ja sellest küsimusest pikemalt rääkida.
• 20:33
  SPEAKER_04: Kuulate soenesi sagedus täna meil külas paol külmab, martin Rungi, räägime ommekeskustest, miks need on vaja, miks need on head, miks võib olla mõnel inimesele ei meeldi, mida nad meil annavad, ja kuidas võiks nende rajamine näiteks Eestis see kaist elu paremaks ja tuge päris paus tagasi.
• 21:13
  SPEAKER_04: Tere tulemus tagasi, tänauspaalgi räägime, meil oliks paus ja paus jalkes martin üldse, et kuidas nad siin andmekeskuses jõudsid.
• 21:28
  SPEAKER_04: Ja see lugu on natuke agraarsem, kui keegi oleks vita arvata, et sa ei jagad kuulet selle.
• 21:35
  SPEAKER_03: Jahal asja on oma saomuse lugu, et nagu meie puhul see saamise lugu tegelikult läheme natukene kaugemale, kui 2016 hakkastime andmekeskuse brotiga tegelema, siis sinna eelnes veel paar aastat ja selle paar aasta jooksul tegelikult nagu siis sinna alguses plaatseruske ei teed, et Eestis sa tahaksid Soomes pärit investorida.
• 22:00
  SPEAKER_03: rajada kurgik kasvatust ja maelin natuke kaugemal, et oleks vaja kuskilt saada sisendiks sooja, et meie kliimas oleks kuskilt ülegina soja võtta ja siis jõuti andmekeskuse ei tee sealt tegelikult välja ja siis, kuna see andmekeskus ei tee ise tundus palju parem kui see kurg kasvatus läks nii, et kurke me ei kasutata.
• 22:30
  SPEAKER_04: Aga see on üldiselt põhimõtteliselt lükata see soojus kuhugi kasvonesse ja oleks lõunumaised kurgit siin pauskraadele.
• 22:38
  SPEAKER_03: Hollandis seda teaks?
• 22:40
  SPEAKER_03: Hollandis see täitsa nagu reaalselt on näite olemas, et miks pidi Eestist teha, et võimalusi on mitmeid osade asjade puhul on sellised, et sa pead seda temperatuuri nagu siis üles pumpama ja see väiksel kogu se ei tasu näast ära.
• 22:54
  SPEAKER_03: Aga kui sul on seda mahtu ka, et siis üles pumpamine tasub enast ära ja siis ka rahvusvahelises näites juomest on need esimese projektid on inforumi lekinud, et Microsoft Fortum ja Espoo siis on me keskus, et seal siis jääk soojus eksporditakse kütusüsteemi.
• 23:14
  SPEAKER_04: Põimest, kui sul tuleb läbi rääkima ja mulle kohalikuma valitsusega ära kuulamine eksoled, kas siia võiks teha sellise suureonise keskus, saad alati nendele kohalikele taamidele müüa seda mõttet nii moodi ette saata, ma kasvunele võib-olla teoreetiliselt väiks.
• 23:33
  SPEAKER_03: Mul on ka mingi eetika reeglit, ilmidust kuskilt maalt, et hakkab endal imalik, aga ei, selles just see, fakt on see, et kuna see soojus nii tekib selle arvutusprotsessi käigus, etri muudetakse arvutuseks ja arvutus jääkprodukt on soojus.
• 23:57
  SPEAKER_03: See soojus ei saab kuskil praktiliselt ära kasutada.
• 23:59
  SPEAKER_03: Vaheat ei ole, mis praktiline autustav on, et need näite nüüd aina rohkem võitsitakse.
• 24:04
  SPEAKER_03: Ja nüüd mis ma on üks väga huvitav praekt on, kus siis antak kohalikuele pujulatele, siis see jääk soojus, et kasutatakse sedain küteks.
• 24:15
  SPEAKER_04: Kui inimesed ongi väga leidlikud, ma näen, et robinil on memos mõnel küsimused küsimata.
• 24:21
  SPEAKER_05: Jah, aga ma meen ühe Glifangeri juurde, see ei kurkida lugu välja nagu parem sellesthangerist on video.
• 24:28
  SPEAKER_05: Ei, saanud, see ongi nagu hea klishangri point, et kui sa järgmist osa nagu alustadaks oled, et siis sa pead natuke nagu sellist previously on teema tegema, aga kas me oleme maha jäänud looduselt.
• 24:42
  SPEAKER_05: On see käpp nagu ületatud.
• 24:43
  SPEAKER_03: Tõigelikult ei ole, kellelgi lähen tagasi selle samase väite juurde, et vastuurgumendid, vastuargumendid, et kui lugedin mõnepäeva taguseid pealki, siis tutustab üks tuntud Eesti ärimees Eestis kui sihtkohta ja on saanud väga palju vastuurgumente, kas nad on, kas nad on põhendatud või mitte, et seda selgitab ikkagi nagu aeget, aga äga suure teingud ei tule lihtsalt, ma arvan ka, et me ei ole rongis maha janud, aga ma arvan ka, et see on joot meid lõputus on, kui me nüüd jätame oma võimalused kasutamata, siis ma ei tea, mis see aja ägend täpselt on, võibolla sa on kolm aastat, võibolla on viis aastat, võibolla on natukene pigem, aga ühel hetkel see ongi ikkagi paratamatult sõidad ära.
• 25:40
  SPEAKER_04: Nii kaud, kui siin saates oleme ja Paul siin on, siis on see klassikaline küsimus nende projektide puhul, et mida me siis teha saame, et rongi peale jõuda, Paul?
• 25:50
  SPEAKER_02: Ma tegelikult arvan, et hetkel kõige olulisem oleks see, et Eestis eriti kohalik omavalitsuste tasandil teadustatakse seda, et praegust on saajaaken, praegust tuleks vaja tegeleda.
• 26:02
  SPEAKER_02: Kui me vaatame, mida Soomes toimus, siis Soomes need, kes tegelikult olid väga aktiivsed ja kellele tänu Soome on nii suure investeeringud suutatud saada, on tegelikult olnud kohalikud omavalitsused, kes on aktiivselt ise otsinud, ise nagu aidanud kaasa sellele, et nendesse kohalikesse omavalitsustesse oleks saanud tekkida neid projekte.
• 26:34
  SPEAKER_02: Okei, Soomas on kohalik omavalitsuse nüüd motiivi pakett natukene teissugune, maksustamine on natukene teissugune, aga see ei tähenda seda, et ka Eestis tegelikult need samad küsimused kehtivad, et nagu Soomes seda ikkagi on kaugel põhjas olev Soome kohalik omavalitsus kajuks si kohalik omavalitsus kannatas selle ajal, mille al kannatavad ka paljud Eesti kohalikud omavalitsused, et inimesed lähevad ära elu on vaikselt välja suremas, ma arvan, et see projekt, mis nad sai, muudab selle i kohaliku omavalitsuse elu radikaalselt ja Eestis neid siukselt kohalik omavalitsuse, kus tegelikult võiks täpselt sama moodi ja on palju.
• 27:22
  SPEAKER_03: Ja tegelikult Mõstakub, et me peame otsustama ka, et tihti peale vaadates ükskõik, milles toimus ringi, et siis on see, et aga äkki otsustaks midagi ära ka vahepeal, teeks midagi päriselt, nagu et muidu veeritatakse ühe poolt teisele poole ja keegi eriti sured asjad on keegi juge otsustada minu allgeri läheb alla.
• 27:46
  SPEAKER_03: Riskki tuleb võtta ka, et me oleme mingites asjades, olema liiga liiga kindletama mängida.
• 27:54
  SPEAKER_03: Selt leap feit on see asi, nagu mida väga palju meil ettevõtluses ei ole, aga see eristab ka nagu seda, et miks siis nagu mõned jällegi riigid või ühiskonnad või ärid on edukamat kui teised on samus alati halv on aga lõp välja ei tea.
• 28:11
  SPEAKER_04: Kes on siis seda otsustad tegema, et me räägime, et otsustata kemm, aga kes.
• 28:17
  SPEAKER_02: Aga see ju sõltub, et erinevad kohad on erinevad.
• 28:21
  SPEAKER_02: Väga paljudes kohtades see otsus tegelikult me räägime sellest, et see peab olema sobiv asukoht, see peab olema see ülekande võime, aga kui see on olemas, siis sealt edasi tavaliselt see, kus see otsus tehaks ongi kohalik omavalitsus.
• 28:38
  SPEAKER_02: Kohalik omavalitsus peab otsustama seda, et kas nad tahavad sellega tegeleda, kas nad tahavad seda võimaldada, et meil nüüd eelduslikult tekib ka mingisugune riiklik ekspress rada, mis võib-olla võimaldaks kasada nii-öelda riigi poolt nii-öelda alla suruda.
• 28:53
  SPEAKER_02: Ma ise sellesse väga ei usu, et riik peaks midagi suruma.
• 28:56
  SPEAKER_02: Ma ise arvan selles, et peaks ikkagi olema kohalikud omavalitsused, kes ise võtavad sellest kinni ise näevad, et see, mida see nende arengule võiks tuua.
• 29:09
  SPEAKER_03: Ja muidu vastusel juhul on kohalik kogumandus sulle vastu ja see on veel halvem, et kuskil keige otsustas.
• 29:17
  SPEAKER_03: Seda muusi on tagasi puhki vana, et meil on neid näite siin ju lähimine, kus nagu päris mitvõnja, et võtame reilpooltiku või võame nursipalva, et mõlemad on juba tänaseks ideoloogia projekti muutunud, nagu kuidas saaks veel rohkem vastu midagi saista.
• 29:34
  SPEAKER_02: Jah, nii et nagu et mida siis teha saaks.
• 29:37
  SPEAKER_02: Ma arvan, et üks asja on see, mida me praegu siin teeme, laiendame seda teadvust ja aru saamist sellest, milles on oluline oleks see, et oleks ka aru saamine sellest, et praegust ei ole aega hakata tegema komiteesid või praegust ei ole aega ülada, et viia aasta pärast vaatama praegust oleks ikkagi midagi teha ja nüüd.
• 30:01
  SPEAKER_02: See aja hakken, milles on midagi teha, see ei ole võimatu, et küll need planeeringud ja lood on võimalik teha niimoodi, et need saavad aastaga tehtud ja niimoodi, et selle keskuse saab püsti panna nii, et ta toimub kahaastaga et see, mida meid küsitakse, ei ole võimatu kahjuks väga paljudes kohtades, meil ei ole kuigi head track rekord selles, aga seda on võimalik parandada.
• 30:24
  SPEAKER_03: Ma ei ole, et see tihti peale, nagu panakse need asjad kõik ühteise otsa rivi hommul.
• 30:32
  SPEAKER_03: Aga tegelikult sa saad kõikend asju paralelselt teha.
• 30:35
  SPEAKER_03: Kui sa kui sa võtad selle maadikki detailia alla, et tegelikult sa saad teha juba sama keitsprekti ja kõik muida asju tellida riistvara nii edasi, aga nad sa ongi järgi, kõigepealt tuleb sa otsust teha.
• 30:46
  SPEAKER_03: Ja siis saad edasi riburaga peiduda.
• 30:50
  SPEAKER_02: Sa ütlesid just minu seal on lemmik esi, et paraleelsed menetlused, siin on ka riik natukene liigub kaasa ka sellega, et seadusandus on vaikselt selles osas paranemas, aga tegelikult see on see.
• 31:06
  SPEAKER_02: Me kindlasti ei taha juelda, et midagi peab halvemini tegema.
• 31:10
  SPEAKER_02: Kõike asju tuleb teha nii nagu et nad oleks hästi tehtud, aga selliste suurte asjade puhul, kus on kahjuks aega mängib rolli, siis tuleb lihtsalt lähuda sellest, et need peab paraleelsed tegema ruubin.
• 31:24
  SPEAKER_05: Aga mõtsinki seda, et kui nüüd see otsustamine peaks ilmselt käima siis väga suuratses nagu COVID kaudu ei ole siis nad kovid on need, kes oma kogukuna elanikega kogu aeg siid silmast silma nagu kohtuvad ja mingisugust lauropärimistel siis ka nende ees nagu vastust annavad.
• 31:46
  SPEAKER_05: See tõttu, kuna need andmekeskused siiski on kulaarides mingisuguseid vastasseisu saanud, et siis võibolla, kui kovidal oleks natuke julge oma kogukunele silmaad, siis ma mõtlen, et äkki käiks, nagu need tüüpilised nagu argumentid läbi ja siis vaatakse, et on neid siis nagu tööpahjal ja teeks seda võibolla läbi selle, et kuidas üks andekeskus töötab, et me paneme okei, otsustama, kuhu me ta paneme maa küsimus ole, siis need mudelid, need kiibid vajavad jookmiseks elektrit, ehk need lähevad marukuumaks, nagu minu vanemate kogus kodus asuv laua arvutimis ja nüüd teeb mootor äalt ja tekitab sellist kuumust, et taalud oma öh nagu, et pead kuidagi nagu jahutama seda ve või õhuga eks ole.
• 32:38
  SPEAKER_05: Kui sa paned selle soovuse, mis sul endiselt tuleb.
• 32:42
  SPEAKER_05: Ku sa selle vee võtad?
• 32:43
  SPEAKER_05: Ja kus sa selle vee võtad, et võibolla võtaks nagu selle elektri esimesele, et see, et meil on kõrged elektriinnad, on ma arvan, et juba muutunud selliseks elu osaks nagu vähustud.
• 32:55
  SPEAKER_05: Üldulust mõista ja kohtu meeldust seadustiku tähendus.
• 32:58
  SPEAKER_05: Absoluutselt, kui sa nüüd ütlesid, et meil on nüüd mingisugune väga energiahukas andmeskusi, mida me peaksime üldse olema päris mitu tuleb juurde plus nagu Soomes on, me saame mingi osa veel ka oma elektrist Soomest, millel on ka puudub kaks tuuma ajama, nagu siin enda öeldi, siis see võrrand on taha väga kokku tulla.
• 33:20
  SPEAKER_03: No, alustame võibolla kõige lihtsamast asjast pihta et nüüd siin selle samase Soome näite juures toodi välja ka mingisugune arutuske kohe meelepealt öelda, et Eestis võib-olla läheb elektrin 0,5% kallimaks.
• 33:32
  SPEAKER_03: Eesti turul ei suudata nagu pememalt või 24 tunit prognoosida elektri hinda ja aga nüüd me teadsame kohe väga täpselt seda, et nagu arvi hamburg ja seltskond ei suuda ette prognoosida, nagu milline näeb meie energiaturb välja 50 aasta vaatas ja hinnakks.
• 33:48
  SPEAKER_03: Aga ometagi me teame, et läheb valim ei lähe.
• 33:52
  SPEAKER_02: Mul on selline teoria, et kui tuleb investeeringud nende andmekeskuste näol, siis tekib ka põhjust seda elektritootmist kõvasti juurde ehitada.
• 34:02
  SPEAKER_02: Ja mina pakun välja, et see tulemus, mulidu hirm, ma ei tea seda, kas nii läheb, aga mina pakun välja sellega, et kui elektritootmine elektritootmise maht oluliselt kasvab, siis tegelikult on võimalus hoopis sellele, et elektrihinnad võiksid odavaks minna.
• 34:19
  SPEAKER_03: Ja tegelikult ju see võtta maailma näite ja üldiselt on kõikad riigid need energiat ododavad ja ekspordivad.
• 34:26
  SPEAKER_03: See on nagu on üks pool sellest asja, aga teine asi ikkagi on, et parat asjad lähevad kallimaks et see, et miski saaks nagu haja ruumis odavaks minus, see on ka nagu natuke oodata.
• 34:38
  SPEAKER_03: Pigem on küsimus selles, et kui nutikat me selle ära kasutame, et Iiirima, selles mõttes, nagu väga näida, palju kritiseeritakse seda maksusüsteemi ja need asju.
• 34:47
  SPEAKER_03: Aga mis oli iirima enam seda, kui nad oma maksusüsteemi erisuse tegid, ikkagi suhteliselt nagu ülette film, kalandus ja põlumajandus, on okei, kinnis ja paar viskitka on.
• 35:00
  SPEAKER_03: Fastwored 35 aastat edasi nad on Euroopis võimald majandusi SKT ja iped ja kõik muud asjad sinna juurde, kui nüüd saab kõrvutad siis 35 aastat tagasi olnud, tänase elektrihinnaga, siis see edu, mis on tekinud protsendis, on kõrgem kui elektrihna kasv.
• 35:20
  SPEAKER_03: Võibolla see nagu elektrihina kasv ei ole ka nagu see, mille pärast väga palju vaevuma, et pigem see, et mis me selle kallima elektriga, mida me suudame paremini ära teha ja kuidas me suudame seda nagu majandus rakendada nii, et nagu läbi selle meie majanduslik heaus kasvab.
• 35:36
  SPEAKER_03: Ja samagi võrgasude kohta nii, et tegelikult võrgasudega nii ju ristivaid, et mida rohkem on võrgustarbija ja seda vähem on vaja siis igalõhel, nagu oma kilavat tunni eest makstain, et tegelikult seal võib olla nagu see suurbijate lisandamine hoopis vastupidise omoga.
• 35:51
  SPEAKER_02: Ehks me selle efektis loomes ka ju näeme, etga Soomes neid erinevaid elektritootmise projekte on ju ka juurde tulnud.
• 36:03
  SPEAKER_02: See, et need on kaks tuumajaama puudu, mul on suhtelis kindel, et nad lahendavad selle probleemi ära ja ma ütse imastaks kui selle protsessi lõpuks, nad toodavad rohkem elektrit, kui need puudavad kaks tuumajaama oleksid andanud.
• 36:18
  SPEAKER_05: Kus tahtja, et seal on nagu teek ilmalt juurde nagu pakkuja, siis võibolla siis saab ka oma täiendavalt kõlabida siis ka taastu energiat need peste teemaad.
• 36:30
  SPEAKER_03: Nad ei kaua kuhuke selles üldse, et meie töösturus ikkagi see rohelisus on teine asja sisse kirjutatud nii paljudele osapoolele, et me peame tegema nii palju kui meil on võimalik et see Google projekti ja soome näitel, et nad küll ühel poolt plaitsivad nagu autome energiale, mis on siis Euroopa kontekst ka nüüd ju rohaliseks kuulutatud.
• 36:51
  SPEAKER_03: Aga teised ikkagi nad nagu arendavad seda edasi.
• 36:54
  SPEAKER_03: Nada ikkega ma sõida suustine Billetrepoorti, nagu saada ikagi nagu siira või isegi negatiiv.
• 37:00
  SPEAKER_02: Meil on Eestis ju seda potentsiaalset võimekust.
• 37:05
  SPEAKER_02: Ka meil on võimalik tuuma elektrija teha, aga meil on ka näiteks need meretuule pargid, mida oleks võimalik edasi arendada meil need kohti, kus kus meie elektrit saaksime päris palju juurde toota on ikka palju.
• 37:20
  SPEAKER_02: Ma vaatakse seda tegelikult kause Euroopa üles oma asja, et tegelikult see on siukine laiem probleem, et Euroopas toodatakse üldse liiga vähe elektrit võrreldes nüüd Amerikaga või Hiinaga, et tegelikult valitsus ei teeks halvasti, kui ta lihtsalt panustaks sellesse, et elektrit oodatakse juurde, ja kui elektrit toodatakse juurde, siis tulevad ka kõik teised head ased.
• 37:44
  SPEAKER_03: Tegelikult võiks ikkagi teha nagu äriliselt, nagu vaat ka neid asju seal, kus on, kui see pe nagu mõistlik teha, et kohati nagu meil põllumees tahab kangesti konkureerida Hisaniaga, kus sul ongi kliima eelis on nii suurin, aga jällegi andmekeskus äri või siis ka tuuleenergia tootmine see meele tegelikult sobib väga hästi ja siis me jõuama tagasi sinna samasesse, et meil on tuulikutega kog mingisugune probleem et Taanis on maisma tahanis, mitte koos Gröönima, aga on mingi kolgend midagi korda rohkem tuuliud ja kellegil ei saa külge kasvand ega aega midagi.
• 38:26
  SPEAKER_03: Saab küll, kui on kui on soovid, et selles ühtem on küsimus selles, et see debatt peab toimuma ja see debatt ise peab toimuma, aga ühiskonlikult tasandil nagu asti rationaalselt läbi mõttestatud mitte lihtsalt, et ei, me ei taha puht.
• 38:42
  SPEAKER_03: Aga küsimus on selles, et mis sa vastus saad.
• 38:45
  SPEAKER_05: Aga võttes järgmiseks selle, et paneme need kiibid huugama ja huukavad nii, et tekib väga palju seda soojust.
• 38:54
  SPEAKER_05: Üks nendest argumentest, mis ka viimasel ajal väga mitmeid USA poliitikukid on panud siis varasemalt kuidagi väga kohkuma andmekeskust ees on see, et me pumpan kõik nagu järved ja tühjaks, et mingi andmekeskuseid siis muidugi külmana hoida, et kas see tähendab seda, et meie robomatkades siin Eestis ei tule enam ikka midagi väljas, kui ma raeme neid siia, et mis te vastatakse.
• 39:20
  SPEAKER_03: Selab nendes andekeskus keerult on vaja asi väga lihtne.
• 39:25
  SPEAKER_03: Meie laiuskraadis oli ole vaja kasutada vedelikku jahutuse sisenine, et sa saad meie Nirusus ilma ra kasutada sisendiks.
• 39:36
  SPEAKER_02: Meie tore ilm ongi hoopis meie eelist.
• 39:44
  SPEAKER_02: Isen as need, kus me kuuleme neid sellise probleeme, et Ameerika Ühendriikides nad ehitavadki need kohati kõrbetesse sellistesse kohtades, kus sa paned selle andmekeskuse telkikesed kõrb, siis otseloomulikult selle jahutamine on hoopis teissugune välja kutse, kui sa selle ehitad selle meeldsi kuskile.
• 40:09
  SPEAKER_02: Need ei ole üldse võrgavad asjad.
• 40:11
  SPEAKER_02: Aga karas maad.
• 40:12
  SPEAKER_04: Aeg teeb oma tööd tõblalõpetuseks peelt mõlemalt, siis selline peame seda mõtted selle kohta, et kuidas ma selle, millises peadus me seil rongi kättis, siis täpselt saame ja kuidas, et Paul.
• 40:27
  SPEAKER_04: Tegevuskava?
• 40:29
  SPEAKER_02: No selles mõttes, mis ma muod ikka ütlen, et praegus meil on võimalus, me peaksime seda ära kasutama, ma arvan, et kui me seda ära ei kasutada, siis me näeme neid tulemused ikka 10-10 aastat.
• 40:44
  SPEAKER_04: Mis sa kuulem, kui selle läks läbi?
• 40:48
  SPEAKER_03: Ei ma hea, aga siin inimesed nagu läbi nala ja et nagu vanna keskus on see digi prügilain, et on väga äja, et prügi mängi Lätis on, aga ei, tegelikult meil on ikkagi rongi peal, et selles just nagu ma ikkagi nii mustak seda pilt ja maalik aina et see on liiadus.
• 41:05
  SPEAKER_03: Selles kontekst, kas meileme õige rongi peale kuhu suunasse sõidama seda jällegi näitab aega.
• 41:10
  SPEAKER_03: Aga pigem, pigem on positiived signaal on nii ettevõtlusega poole pealt, kui ka kui ka tegelikult seadusloeme poole pealt päris päris palju, et tea, ma nii negatiivne ei oleks.
• 41:25
  SPEAKER_05: Aga sellega me tõmbamegi nüüd joonia alla, tänu kõigile, kes te meid kuulusite, oleme pro andme keskused, pro Eesti areng.
• 41:33
  SPEAKER_05: Kuulasite suna sagedust.
• 41:35
  SPEAKER_05: Stuudus oli Paul Jünup, Martin Rungi, mina rubin teeb ära, mina Marja.
• 41:41
  SPEAKER_04: Aitäh teile ja kuulake mängi, siis ka kavadusel saate meid valata YouTube'is, Spofist, igal pool sa meid kuulata.
• 41:49
  SPEAKER_04: Järgmise saati.