Latest / Soraineni sagedus / CO2 maksuraha ei jõua roheenergiasse – riikidele meeldib maksutulu ära kulutada

Transcript

CO2 maksuraha ei jõua roheenergiasse – riikidele meeldib maksutulu ära kulutada · Soraineni sagedus

• 0:01
  SPEAKER_00: Kärde!
• 0:15
  SPEAKER_05: Sola, üks eesmärke.
• 0:19
  SPEAKER_03: Tere tulemast kuulema sendus saadet.
• 0:23
  SPEAKER_03: Tägime veidkogusega kauplamise süsteemist nimega ETS ja nätavasti on käimusel reform.
• 0:31
  SPEAKER_03: Ja meie plaan ongi siis rääkida sellest, et kuidas see mõjutab Eesti ettevõtjaid, aga ka laiemalt piiri üleselt tegutsevaid ettevõtjaid, nagu meil aastal kombaks on natuke vaadata seda piiri ülesust.
• 0:44
  SPEAKER_03: Ja selle teema lahkamiseks on meile täna kohvagi kohal kutud, meil on Avel Kukas Euroopa Komisjoni Eesti esinuse juht.
• 0:52
  SPEAKER_03: Tere, tere, meil on Naht Asmal veekagi juht, tere, tere.
• 0:56
  SPEAKER_03: Meil on kaupal epass, kes on koos minuga saatijuht, aga samas natuke selline arvamus avaldaja, kes on ühtlasi ka siis suleni energeetika valtkonna juht, tere sulle.
• 1:07
  SPEAKER_06: Tere, tere! Rõõm siin jälle olla, et tõesti eetris on tõeline kohurgi ja mina olen siis väikse vilaspiliga tagajaas arutamas kaasa rääkimas sellistel põnevatel teemad, et mis see etsi on.
• 1:19
  SPEAKER_06: Ja kuigi ja tõesti ka energia õigusega ise tegelen, et täna siin saates panen endale pähe tõelise ignoraamuse mütsi ja küsin rumaid küsimusi, lihtseid küsimusi, lihtsalt selleks, et saate külalist oleks piinlik vastata.
• 1:33
  SPEAKER_06: Ja selleks, et teilid kuulead oleks ka võimalik aru saada, et mis nende keeruliste tähelehendite ja teine kord sellise intensiivse ja mahuka debati tagasib, mis on need küsimused, millele iseenda peas võiks vastuseid leida ja kuidas üle üldse siin edasi minna.
• 1:50
  SPEAKER_03: Just nimelt ja seda kõige ohjemas, olen mina heri.
• 1:54
  SPEAKER_03: No nii, aga alustame siis algusest, kuigi eesmärk on täna nagu käsitleda kõiki neid põletavaid dilemmasi ja valiku küsimusi nii edasi, siis aga pöördus kohe sinu poole, et sellate natuke kuulajale, kes mõtleme siis ka, ei tea, mitte midagi nendest ühenditest, et mida see ET-est süsteem siis tähendab.
• 2:15
  SPEAKER_03: Kuidas see paigutab üldse meie siia kliimapoliitikasse või mis sega on?
• 2:21
  SPEAKER_04: Lün tuleb inglisekelsast sõna kolmest sõnast ja emission trading süsteem, ehk keid kogust ka kauplamise süsteem.
• 2:32
  SPEAKER_04: Ja ta on üks oluline osa Euroopa Liidu kliimapoliitikast me lõime selle aastal 2005, mis oli tegelikult mitte üldse nii vara peale seda, kui me alustasime oma klilimapoliitikatega klimapoliitika Euroopa Liidus kujunes välja alles 90.
• 2:50
  SPEAKER_04: ja Euroopa Liit ei olnud sugugi esimene või see tõu ei tulnud meilt, et avalik debatt tegelikult algus alles peale 95 aasta Rio kliimakonverentsi ja sealt siis liikusime edasi avalikust juba vähe strateegilisemate dokumentideni ja siis ka juba õigus loomesse, mis on võibolla mõned tegelikult isegi imelik, sest Euroopa Liit on kontinent, mis kuumeneb kaks korda kiiremini kui üle jäänud maailm keskmiselt.
• 3:25
  SPEAKER_04: Ja see heidkoguste ka kauplamise süsteem ehk etes, ma arvan, nüüd ma sellest lühendituga kasutada, kui kõik teavad, mis see tähendab.
• 3:34
  SPEAKER_04: Selle mõte ongi siis see, et see põhineb nagu heitmete piiramise ja kauplamise süsteemil.
• 3:44
  SPEAKER_04: Seal süsteemis on siis kehtestatud heidkoguste üle määr, mida igaastaselt vähendatakse ja mille raames saab heidkoguste kaubeldada.
• 3:53
  SPEAKER_04: Ja selle kaümne rohkem aasta jooksul, mis on meil olnud, on ta tegelikult ajas ju päris palju muutunud.
• 4:02
  SPEAKER_04: Ta ongi tegelikult niimoodi etapiti üles ehitatud, ja kui rääkida tulemustest siis nendes üle 10 000 ettevõttes, kes on süsteemiga hõlmatud on heitme vähenud poole võrra.
• 4:20
  SPEAKER_04: Ja tegelikult koguse meie klilipoliitika ja selle nurgavina ets on meile ka näidanud, et täiesti võimalik on vähendada heitmeid ja samal ajal majandust kasvatada.
• 4:31
  SPEAKER_04: Me võrdleme, me võrdluse aastane alati aastat 90 et sealt alates me praeguseks oleme vähendanud eidet 40% võrra, aga majandus on kasvanud 70%.
• 4:45
  SPEAKER_03: Noti, kuidas kommenteerid siis seda, et on täuslikult võimalik majandust eladada.
• 4:51
  SPEAKER_06: Kas sa kiidat hakka komisionile, et veega keel puhul ju ka, et emissioonid on vähenanud ja kasum on kasvanud.
• 4:59
  SPEAKER_03: Ohe, kõigepealt siis.
• 5:01
  SPEAKER_01: Ma vaatan seda kursul ja see naetlik statementeks, et me võrreme 90 aasta.
• 5:06
  SPEAKER_01: Me võiksime ka enne sõda, et võrreld end teist maailmas, seda enne esimest maailmast, on täiesti näaru.
• 5:13
  SPEAKER_01: Heitma kaubanduse süsteem tõesti pandib paika, mis see kasu viis.
• 5:19
  SPEAKER_01: Kui oli ees istumine Eesti oma 2017, siis vaadati, et see heitme koodihind on püsinud liiga madalal, et ei ole nagu piisaval, piisav signaal.
• 5:32
  SPEAKER_01: Sutati seda karmistada, et tegelikult üsna üsna vähe aega on mööda sellest, kui koodi hind läks järsult üles viis aastat tagasi 220 umbes.
• 5:48
  SPEAKER_01: Et tegelikult ma arvan ei ole mingit see läb ruudset adekvaatne hinnata 90.
• 5:55
  SPEAKER_01: aastat et tegelikult me peaks vaatama isegi see viimase viis aastat ei anna veel õiged pilti.
• 6:04
  SPEAKER_01: See, et heitnud ja vähendanud loomulikult ja ette võtta töötab selle nimele, et heitnad väheneks kindlasti see on mingi kombinatsioon ehk tootmist on viidu ju Aasiasse.
• 6:16
  SPEAKER_01: Aasia toodab asju ja Euroopa toodab rohkem teenuseid ja see osakaalud vähene siin muutuvad.
• 6:25
  SPEAKER_01: Aga ma arvan, et tänasele heitm kaubandusele onda hinnangut aastat ööst 9 või 2 000 ja mingite näite paasil on üht asja asjas mitte puutub asja kohtu.
• 6:39
  SPEAKER_01: Aga ma piiar loogikast saru.
• 6:42
  SPEAKER_06: Aga korra nagu ka, et eistjad ET-süsteem tal on eesmärgid, et me saaksime ka, nagu otsime haudele märk Eestis otsime ühisos aga.
• 6:51
  SPEAKER_06: See ühisosa ikkagi mõlemalt tundub ka teie vaide selle vastu, et saastamist ja emissioon, et neid tuleb piirata.
• 7:00
  SPEAKER_06: Ilmalt mingid mehanismid on ju selleks vajalikud ja pigem nagu kriitik on selles suunas, et mis moodi seda eesmärk ei saadud.
• 7:06
  SPEAKER_01: Ei, selge, etega nagu iga poliitikal on juba, sama kliimapoliitika, sul on kolm meetodit.
• 7:12
  SPEAKER_01: Sul on keelud, on regulatsioonid on maksud.
• 7:15
  SPEAKER_01: See kombineeritakse neideks.
• 7:19
  SPEAKER_01: Narkootikuida kaubastamine on keelatud kauplemine.
• 7:23
  SPEAKER_01: Sa võid mõned asjad ära keelada, ütelda, et see on lihtsalt üiskonteerimatud.
• 7:28
  SPEAKER_01: Teiseks sa võid siis reguleerida ja kolmand asjad siis need on maksustad.
• 7:34
  SPEAKER_01: Maksustamise mõte on üldiselt keskkonatasud, keskkonemaksude mõte on siis kasutada neid saadud tulu, kas mõju leevendamiseks või kõrvaltimiseks.
• 7:51
  SPEAKER_01: Mis siis, mis on õige on see, et selline TO2 makus annab täiesti ettevõtetele signaali, kõik vaavad seda, et kuidas saaks vähem TV kaht emiteerida.
• 8:08
  SPEAKER_01: Teine küsimus on nüüd see, et ka sul on alternatiive, et okei, kui ma täna niimoodi ei tooda, et maodan see teist moodi ja kui teist moodi tootmise viise nagu pole.
• 8:19
  SPEAKER_01: See on see koht, kus meie tuleme oma kriitikaga sisse, et täna on ikkagi tänana rahepoliitika on ikkagi radikalism on oma nulle eesmärgiks.
• 8:29
  SPEAKER_01: Pikult lühikseks teha on juus ka sisse vaod sul väga hea, et tuleb hästi lihtne olla.
• 8:36
  SPEAKER_01: Aga selline energeetika vist on rohevesinikeks, mis peaks kõik ära lahendama, et meie fossiilse kütused enam ei kasuta.
• 8:45
  SPEAKER_01: Paar nädalat tagasi oli Brüssel innovatsioonivond tegi oma ettekande, et kuidas läheb rohevesiniku projektidega ja vaatasime nende kodulehelt.
• 8:54
  SPEAKER_01: Nad on olnud positiivse toetuse otsuse 37 projekil 2,3 miljard ulatuses ja välja makseid on tehtud 36 000 euro.
• 9:04
  SPEAKER_01: Põhjõtteliselt näitab seda, et kõik 37 projekti on null staadumis veel, pole midagi ehitama hakatud kii.
• 9:11
  SPEAKER_01: Ja 30.
• 9:12
  SPEAKER_01: aastal peaks Euroopa Liit juba tootma 10 miljonit tonni rohe vesiniku.
• 9:16
  SPEAKER_01: Et nad tegelikult mingi legendiga on teele mindud ja praktiline elu ei saa olla tõest kaugemal.
• 9:26
  SPEAKER_01: Et tegelikult selles mõttes on oluline ta lahti võtta ja päris ausalt vaadata, et kas meil on siis alternatiive või ei ole, sest see maksutehniliselt ja koolides õpetakse ka, et põhimõtteliselt kõik võimalik surnuks maksustada ja lihtsalt sul pärast seda maksu enam laeku äja.
• 9:47
  SPEAKER_06: Ma küsin ka, aga see sama null eesmärk.
• 9:50
  SPEAKER_06: Kas see komisjoni poolt ja Euroopa Liidu poolt on see nulle eesmärk üldse nagu selline päris eesmärk või on tegemist sellele sellise ikka sellise juhtimise instrumendiga, et anname inimestele kõrged eesmärg, anname ettevõtetele kõrged eesmärgid, vaatame, kuidas teekond kulgeb ja siis, kui teekonnas selgub, et suur eesmärk ei ole võimalik saada, lepime sellega, et emissioonid langevad 40%, 50%, 60% jais pidi on mõistetav et nende jaoks kees peavad mõtlema selle nulli jõud, mis on et see kõlab ka niimoodi elutavalt.
• 10:22
  SPEAKER_04: Kõigepealt võibolla selgitakse paar asja siin taustaks ära, et esiteks eesmärgi andmine võib võrdlus aasta 90, mis on kuskilt ette seatud, et see, kuidas me neid asju saame käib ikkagi kokkulepete teel ja kompromissida teel, et siin seadusandjaks ei ole ju Euroopa Komisjon.
• 10:44
  SPEAKER_04: Euroopa Komisjoni roll on teha seadusandlik ettepanek vastavalt siis poliitilisele tellimusele ja miks me ka seda kliimapoliitikat juajame, on see, et inimesed soovivad seda inimesed ootavad seda.
• 10:58
  SPEAKER_04: Me nägime viimases europaromeetris, mis sel teemal oli eelmisel aastal, et üheks inimest kümnest Euroopas arvavad, et kliimaut on tõsine probleem ja leiab täpselt sama palju inimesi, et Euroopa Liit peaks tegutsema.
• 11:14
  SPEAKER_04: Selle pärast me tegutseme.
• 11:15
  SPEAKER_04: Ja tegutseme siis nii, et teeme ettepanek, siis tulevad kokku liikmesriigid ja Euroopa Parlament ja leiame siis ühisosa.
• 11:23
  SPEAKER_04: Kõik need asjad on juku lepitud seal, mis on meil võrdlus aasta, millised on need meetmed, kuidas me liigume.
• 11:30
  SPEAKER_04: Nüüd see nul eesmärk ei ole null, vaid eesmärk on neto heida.
• 11:36
  SPEAKER_04: See on hoopis midagi muud.
• 11:38
  SPEAKER_04: See tähendab seda, et me viime muidugi vähendama heidet, aga peame siis suurendama sidumist, et see võimalikult siis tasakaalustaks üksteist või see tulemus oleks nagu neto null või netonul on midagi muud kui null.
• 11:56
  SPEAKER_04: Ja võibolla siis veel see ka, et me ikkagi läheneme tehnoloogia neutraalselt.
• 12:03
  SPEAKER_04: Kõik lahendused, mis tulevad, on võrdselt võrdsetel alustel, et me ei räägi allikatest ega tehnoloogiatest, et me räägime heitmest ja selleni jõudmiseks võib kasutada ju erinevaid viise vesinik on üks võimalus, aga ta ei ole sugugi ainuke.
• 12:26
  SPEAKER_04: Me näeme tegelikult ma algus rääkin sellest 95.
• 12:32
  SPEAKER_04: aastast kui see riioja ja me alustasime seda debatti, sellel hetkel meil taastu energiat, et energiaportfelis oli 6% siis me võtsime eesmärgiks 2010.
• 12:42
  SPEAKER_04: aasta saavutada 12% tubeldada siis sellel hetkel 20.
• 12:46
  SPEAKER_04: või 9.
• 12:47
  SPEAKER_04: aastal, võtsime 20.
• 12:48
  SPEAKER_04: aasta eesmärgiks taas kord kahe kordistada ja niimoodi me kogu oleme liikunud ja hetkel me oleme umbes 25% juures oma kogu energiaportfelist, aga elektritootmises juba seluski 47% juures.
• 13:01
  SPEAKER_04: Ja võib-olla veel see välja maksa, et fondidest, et see pilt hetkel, kui projektid ei ole valmis, võib olla petlik, et alati maksed kiirenevad väga palju lõpus, kui hakkavad projektid valmis saama, et see on toimib ikkagi selle aluselt, kui me midagi ette näidata, siis maaks välja.
• 13:20
  SPEAKER_03: Kus üest kuulates, ma sai aru, et mina vist esin seda kliimahippit siin võestluses ja afid eriti siin kuulates mul tekis nagu küsimus, et ma ei sa aru, miks ei ole alternatiive.
• 13:32
  SPEAKER_03: On nagu öeldud ainult, et nagu et me just on kliimaadiskursus öeldud, et fossiilkütused on halvad ja kuidagi tuleb mõelda, et mis nende ka siis teha.
• 13:41
  SPEAKER_03: Võibolla nagu avan natuke see teema, et need alternatiivid, et me teame, et on ju veel energia viis.
• 13:46
  SPEAKER_01: See on päris keht, et kasutan seda sõna kliima hippis, et nemad ei pea põhjendama, et kuidas siis on see ilma fossiil kütuset äks.
• 13:58
  SPEAKER_01: Aga inimesed või 90% keemia tööstuse toorainest täna on fossiilne, plast on fossiilne, kõik asjad on fossiiledeks.
• 14:09
  SPEAKER_01: Tore öelda, et me ei panen nagu tehnoloogilise piirangu, aga mis see lahendus siis on, aga me küsime ju täpselt samamoodi, et väga tore, et teeme, et me oleme autus päris palju investeerima aega, et seda, et mida toota.
• 14:30
  SPEAKER_01: Sul peab olema nõudlus, kui me räägin kliimastega, loomulikult see küsitluske, sulle loodus meeldib ma arvan, et ei ole 9 kümnest või ma arvan, kümme kümnest ütleb, et talle loodus meeldib.
• 14:43
  SPEAKER_01: Küsimus lihtsalt ongi, et mis sulle meeldivad ka lisaks head elustandardit ja kõik muu, et ega me ju ei arutak praktilisi lahendusi äja.
• 14:59
  SPEAKER_01: Ma praegu selle loogika on ju's loogika oli juus see, et maksustame siis süsiniku, suuname selle raha ümber uute tehnoloogiatesse, need on alguses tõnnest kallivad, aga kui sa selle kapekse investeeringu osa, maksat laias laastus kinni, siis ta nii kallim võibolla ei tule kiia ja kui võibolla seda mingi mahu effekt saavutatakse äkis ei saa välistada, et on sama hind või isegi odavam ja see oli see lugu.
• 15:30
  SPEAKER_01: Mis on selliste ideaistlik poliitikate riski alati on see, et idealistit süüks vähem idealistlik poliitikute poolt ära.
• 15:45
  SPEAKER_01: Tegelikult ka riigid ise ei ole sellest kinni pidanud riikidele meeldib maksu saada ja see ära kulutada.
• 15:54
  SPEAKER_01: Kui me räägime seda sama võtame Eesti näidete, põlegi energeetika ja elektri tootmine on ära maksustatud, eks ka selle asemel ehitati teisi elektritootmis võimusi ei ehitatud, eks.
• 16:05
  SPEAKER_01: Sellest ehitakse praegu reilpoolikat.
• 16:09
  SPEAKER_01: Peaksid minema kõik rajad rohe tehnoloogiatesse ja ainuke argument reilpoodiku kasuks on see, et see on elektrinaudeks.
• 16:21
  SPEAKER_01: Ma saan sellest loogikast niimoodi aru, et muidu ei saaks just kui sinna raha andada ja siis täna, kui ma jäisis siis reeglit järgi 100% heitnekaubanduse tuludest peaks minema rohe eesmärkide toetus.
• 16:37
  SPEAKER_01: Ei, mõõda 100%, et varem oli see vist 50 on nagu kõike.
• 16:42
  SPEAKER_01: Eestis ei ole uusi elektritootmisõimuse ehitatud, kuigi on kaks midagi miljardit raha saudud.
• 16:53
  SPEAKER_01: Ma arvan, et see inimlik.
• 16:56
  SPEAKER_06: Kas on jälle põhjust süüdistada Brüsselit.
• 16:58
  SPEAKER_01: Ei, selles mõttes, et see on nagu see ongi, see on idea-istlik poliitikana sama enam küsimus, et kas tegemist on ükse jõulise vissiooniga ja hastusin üha teieks tegemist on seadusega.
• 17:13
  SPEAKER_01: See on Euroopa kliima määrus, on koostuslik kõigile liikmesriikidele.
• 17:21
  SPEAKER_01: Selles mõttes on kurb.
• 17:22
  SPEAKER_01: Tegelikult reeglite kehestavad ise põhimõttetest või sellest ideaalist ise kinni ei hoia ja see on ka mõistet.
• 17:35
  SPEAKER_06: Me oleme siia kutsunud Ava ka saatesse siis natuke kipukki tuli minema, ma kõik siin Brüssel suundud, müstiline Brüssel, kes on kõige süüditud.
• 17:44
  SPEAKER_06: Teada üks nagu üks kohta, meil siin täna tühi, et see peaks olem, kus meil on keegi, kes on esindavad müstilist Eesti riiki.
• 17:52
  SPEAKER_06: Kui me räägime selles samast poliitilises tellimuses, et sa veel eraldi saata eema, et kuidas nagu sellises nii üldse suures riigis ära maailmas üldse välja selgitada poliitilist tellimust, aga see poliitilise tellimuse andmisel kõige lähem, ilmselt Eesti poolt on olnud Eesti valitsus või need, kes Eestit esindavad Euroopa Liidus?
• 18:09
  SPEAKER_04: Eesti valitsus ja Eesti ametnikud.
• 18:12
  SPEAKER_06: Et ka võibolla Eesti see selline nagu et süüdistame Euroopa Liitu mugavalt ja vahepeal koguma maksu ja selle on kogutud maksuga ehitama põnevaid asju või lihtsalt kulutama seda raha, et see võibolla ei ole kaistunud kogu selle plaani kõige kifima osa, kui siin luvad natuke kriitikat endale.
• 18:28
  SPEAKER_01: Ei, nadaga siin ei peagi nii-poord süüdast otsima, igadused on mingis aja hetk.
• 18:37
  SPEAKER_01: Politine realiteet oli mingil hetkel selline ega selleks, et valitus saada, on ju palju asju see peate lubama.
• 18:47
  SPEAKER_01: Ja aga me näeme siin Eesti kodumaisest poliitikast, et need lubadused, millega on võimule saada, see tegelik tegutsemine võivad olla erinevad.
• 18:56
  SPEAKER_01: Aga küsimus ongi lihtsalt ettevõtte seisugab pool pragmaatika.
• 19:03
  SPEAKER_01: See on ikkagi Euroopa tööstusele ja nüüd ka tarbijatele tegelikult läbi energeetika hindade tööstus maksuta otse ja tarbijat maksuta läbi inflatsiooni, et on päris suur koormus pandud.
• 19:17
  SPEAKER_01: Ja nüüd on see, et kas siis nüüd Euroopa on selle eest vastu saanud.
• 19:22
  SPEAKER_04: Kõigepealt ma tahaks üleda seda öelda, et see, et meil ei ole pikka vaada, et vastupidi mõleks, et see on just nimelt meie roll ja see töö olnud, mis siis tuleb sealt Euroopa tasemelt, et me peab olema selline pikaaline strateegia, siis me oleme Euroopas, mis on need väärtus, mida meie pakuma oma liikmesriikidele, on selline ka heaolu, aga no heaolu on hästi palju asjade vahel tasaga lootsime et me tahame, et meie inimestele oleks hea tervis, neil oleksid töökohad, ettevõtetel oleks hea keskkond ja kliima siis või keskkond ka olaks terve, me näeme, et ma ütlesin see üheksa riik, üheks inimest kümnest Eestis see number on muidugi väga palju madalam, et Eesti ongi spetsiifiline, aga kui me mõtleme nende riikide peale, kes on Lõuna-Euroopas, mis seal toimub, kui emine suvi Hisanias 46 graadi üle kontinendi 62 000 kliimaga seotud surma.
• 20:21
  SPEAKER_04: Telikult see nende vaates absoluutselt ei ole idealistlik ju, et me sellise poliitikaga tegeleme.
• 20:26
  SPEAKER_04: Ma arvan, nemad mõistavad samamoodi võib-olla seda kaitsepoliitikat, et see on mingi idealistlik teema meidus ei puuduta, aga me Euroopas olemegi Euroopa Liit paljuski toimub solidaarsus, et me teeme neid asju, mis on ühe teise huvisid kaitsema ja lõpuks, mis peaksid meile kõigile kasutoma.
• 20:48
  SPEAKER_04: Lumulikult see ongi hästi kompleksne, väga palju probleeme on, mis me võibolla oleme ka natuke ise näiteks me ei oleme olnud väga liberaalse maailmakorraest võitlevad, me oleme olnud selle maailmamajanduse abakauanduse süsteemi üles ehitaja suuresti ja nüüd see töötab natuke meie vastu.
• 21:07
  SPEAKER_04: Ise oleme absoluutselt süüdi selles, et me oleme sõltuvad vene passiilgitustest.
• 21:12
  SPEAKER_04: See on ka põhjus ju tegelikult miks nad hinnad praegu on üles lainud.
• 21:16
  SPEAKER_04: Kui me vaatame taustavenergenda, see ei ole nii palju muutunud.
• 21:19
  SPEAKER_04: Küll, aga Nafta gaasined seal 70-60% üles, et me peame ka endale otse vaatama ja nad tegema, mis me siis saame, et seda sõltumust vähendada ja see kliimapoliitika üks eesmärk ongi seda sõltumust ka vähendada ja oma konkurentsivelt servitud.
• 21:36
  SPEAKER_06: Aga me saamegi siit kohalt minna enasti pausile, et me oleme nüüd nende pitsas kohtade tänast sõmpunktiden jõudnud ja tuke pärast raami pausi tagasi ja siis jätkame selles osas, et kuidas siis tuleviku etsi valguses paremaks teha.
• 21:52
  SPEAKER_00: Äripäeva raadi!
• 22:06
  SPEAKER_05: Sulana!
• 22:08
  SPEAKER_06: Mitu arvamus! Üks eesmärk.
• 22:10
  SPEAKER_06: Kalule tere tulemasta tagasi kuulema.
• 22:14
  SPEAKER_06: Täna räägime sellisest süsteemist nagu Ets ja siis emissioonide koplamise süsteemist.
• 22:22
  SPEAKER_06: Ma loodan, et teil oli meeldiv reklaami paus meil vahepeal siin väga põnev ja väga tuline devoitt.
• 22:28
  SPEAKER_06: See aga need, kes liituvad meie preemium paketiga korralik podcastil peab olema tasuta version ja tasuline version.
• 22:35
  SPEAKER_06: Nendal siis võibolla on võimalik kuulada ka eetritu, mis, kes on podcast teinud rada saadet teinud jaot, et sageli on see veel märks põnevam kui see, mida Eetis räägitakse.
• 22:44
  SPEAKER_06: Aga tulles tagasi nüüd saatelainele, siis me lõpetasime eelmise poole sellega, et on pikaaline projekt ja selles pikaalises projektis keskond muutub meie ümber, meie nende tegevused muutuvad, meie ausaamised muutuvad.
• 23:02
  SPEAKER_06: See jõudnud ka täna ühte kohta, kus vaadatakse otsa, et kas see, mis meid on siia moodi toonud, viib meid edasi, kas ta viib need edasi sinna kohta, et toimus on mingi müstiline ja salapärane reform.
• 23:15
  SPEAKER_06: Kas see vastab tööle?
• 23:17
  SPEAKER_04: See vastab tööele, et midagi eriti müstilist selle pole.
• 23:20
  SPEAKER_04: Esiteks etsi reform on natuke etsi õigusraamistikku sisse kirjutatud, et meil on ikka aega kohustus üle vaadata tegelikult kõik kogu oma seadusandlust.
• 23:32
  SPEAKER_04: Ja see praegune et on tegelikult mõeldud eelkõresmärkide jaoks.
• 23:40
  SPEAKER_04: Sellest me alguses ei rääkinud, aga meie kliimaesmärgid koosnevad kolm sammust, et 2030 ja me siis tahame vähendada häidet 55% võrra võrreldes 90.
• 23:49
  SPEAKER_04: aastaga ja selleks on see, et praegu mõeldud ja nüüd just hiljuti me lepisime kokku Euroopa Liidus siis kõikide riikide vahel ja hakkas ka kehtima aprillis kliimaseaduse muudatus, millega satestati 2040 eesmärg, siis miinus 90% heidat.
• 24:06
  SPEAKER_04: Ja otsuselt selle jooks ei ole see mõeldud.
• 24:11
  SPEAKER_04: Kui ma alguses siin ütlesin, et see on olnud väga head tulemust väga paljudes ettevõtes, mis on sellega hõlmatud, siis selgil on see tõsi energeetika sektoris, aga mitte nii võrda tööstussektoris, et seal on ikkagi see tulemus jäänud pigem madalamaks 10% ja ka muidugi etsi on sisse kirjutatud need tasutavoodid, mille siin palju on räägitud.
• 24:36
  SPEAKER_04: Selle mõte on ikkagi ka see, et see tasutavoodid siis annavad need aega katra seada oma seda.
• 24:43
  SPEAKER_04: Ja me ei taha kaudet Euroopas ära liiguvad, et see on ka, miks me neid tasutavoote jagame.
• 24:49
  SPEAKER_04: Ja siis see tulumiselt tuleb Ahtis enne tegelikult ise rääkis pool minu juttu ära, aga see liigub tagasi siis majandus ja Eestis siin on olnud netto kasus ja alates 24.
• 24:59
  SPEAKER_04: aastast kohustus on see raha siis panna puhastesse puhtesse energiasse või uute võimsuste üles ehitavistavada.
• 25:06
  SPEAKER_06: Vaaltad küsi, mida tähendab netokasus ajal?
• 25:08
  SPEAKER_06: Tendab seda, et Eesti majandus on saanud selles süsteemist rohkem raha juurde, kui see on välja laienud.
• 25:13
  SPEAKER_06: Super, see on ju kõlab üsti.
• 25:16
  SPEAKER_06: Mis mõttes välja ei leinud?
• 25:17
  SPEAKER_04: Kui palju ettevõtted on maksnud oma kootide eest versus kui.
• 25:26
  SPEAKER_06: Kas tema on midagi nagu juurde tulnud või ta on siit raha välja saatada.
• 25:30
  SPEAKER_01: Eh, nadeks nad on kõik need juttupunktid, et ma olen selles mõttes nõus, et täna, kui keegi ütleb, et see on Eestile kasulik siis lühia võimaldab see Eestil saada rohkem maksutulu, kui ta maksustaks otse Eesti ettevõtet.
• 25:46
  SPEAKER_01: Täna saab tegelikult Eesti osamaksutulust, mis Euroopa tööstusele on seatud saab endale.
• 25:53
  SPEAKER_01: See on see lüheaaline kasu perspektiiveks.
• 25:58
  SPEAKER_01: Täna kehtiva direktiivi järgi koodus siin meil jookseb ilusti nulli 40.
• 26:04
  SPEAKER_01: aastani.
• 26:05
  SPEAKER_01: Kui siis vaadatakse formi, räägitakse püütakse siis anda hinnangu siis nendele tempodele.
• 26:15
  SPEAKER_01: Võibolla ma saüline suund on ikkagi see, et mainstream poliitikud ikkagi usuvad, et tehnoloogiad küll meil ei ole, aga ikkagi me läheme nulli aga siis mis tempoga ei ole.
• 26:30
  SPEAKER_04: Aga läheme nüüd tagasi selle reformi üldse juurde.
• 26:32
  SPEAKER_04: Just noh, see oligi esimene punkt tegelikult, mida mainis.
• 26:36
  SPEAKER_03: Ek siis see nagu on siis sama.
• 26:41
  SPEAKER_04: See, et vaadatakse, et kas tempo on õige.
• 26:45
  SPEAKER_04: See on ühisosa, see on nagu heasam.
• 26:47
  SPEAKER_04: See teine asi on see stabiilsus.
• 26:50
  SPEAKER_04: Etsi, mõte on olla siis see turusignaal, kui jällegi asti sa ütles, et ta on toiminud sellisena, aga selleks turusignaal peab olema võimalikult stabiilne ettevõtja jaoks, kui sa tahad investeerida, siis sa tahad, et sul oleks ette aimetavus, et me vaatame seda funktsionaalsust kaaselüsteemis, et kas seal seda stabiilsust on võimalik parandada.
• 27:11
  SPEAKER_03: Ma pean tuoma kuule välja, et tähti muigab.
• 27:14
  SPEAKER_03: Miks on muiged?
• 27:17
  SPEAKER_01: See stabiilus on tubli aheks, et sellenti toota on valem on lihtne lub ja kivi kalbuna et korda kuumus võrdub kaltumok siit pluss CO2.
• 27:27
  SPEAKER_01: Keegi teine ei ole ühtegi muud asja välja mõelnud, et senditootmise juures.
• 27:33
  SPEAKER_01: Sul ei ole mingid vahet, mis on sul ETS poliitika või selle vähendamise graafik see kaida sul on, kui sa toodad sementi.
• 27:44
  SPEAKER_01: Terase tootmise, kui sa teed terast, siis rahual saab need lisama süsinikku, lisades ravale süsiniku paiskub teine osa süsiniku atmosfäärin.
• 27:56
  SPEAKER_01: Noh, nii lihtne ongi.
• 27:59
  SPEAKER_01: Hea küsimus on see, et tegelikult on tööstuse seis on see, et kõik saavad aru, et maksud on pandud tööstusele seda tulu on tarvis, aga savid seda graafikut ehitada nii või teist moodi, et see vendite toostmisel CO2 emiteerub punkt.
• 28:21
  SPEAKER_01: Sa ei saa seda nagu nulli 5.
• 28:24
  SPEAKER_01: Seal ongi siis kõik need lahendused meil on, et süsinik pütakse kinni ja raskesti ma ei tea, teekarboniseeritavad sektorid ja rohe vesinik sellest erase tootmises, mida veel ei ole.
• 28:38
  SPEAKER_01: Et tegelikult, mida see nagu tee panid, et reediselt said teha ühte teist kolmandat.
• 28:44
  SPEAKER_01: See tähendab seda, et sul tekib juurde kulu.
• 28:48
  SPEAKER_01: Täna on ütleme, veekaele laadse ettevõtted on töö, suudavad maksta, homm need kinni, siis enam seda ei maksta järgult selle pealt tarbe kinni maksama.
• 28:57
  SPEAKER_01: Põhimõtteliselt on küsimus, mida ei ole meinud, on see, mis on Euroopa tarb ja võimekus, kõik see täiendav kulu enda kanda võtta.
• 29:09
  SPEAKER_01: Kõik on nagu loodusesõbrad, aga pärast see mente on ikkagi majade ehitamiseks tarviseks, et see on see küsimus tegelikult.
• 29:20
  SPEAKER_01: Kui sa Prantsusmaal tõstavad 3 centsiini hinda siis on rahvas tänavaat see on vähendata küsimus.
• 29:30
  SPEAKER_04: Ma tahaks see öelda, et üks on absoluutselt need samad tehnoloogiad, mis seovad, et see sididu, mis võime seda samuti peame vaatama, kui me seda reformid teeme.
• 29:41
  SPEAKER_04: Kuidas me seda seal arvestama, sest see ma ei tein see keele softingaga, et ünda tasakaalustamine, siis loomulikult nulli heidat ei olegi võimalik viia, et seda ma juba alguse ütlesin, et see ei olegi selle eesmärgi mõte, et meil on seeo positsioon, mida me vaatame.
• 30:00
  SPEAKER_04: Lulikult ongi sektorid, kus see on ülikeeruline, kus me peamegi liikuma nii nagu meil jõukohan on.
• 30:08
  SPEAKER_04: Hiljuti me just tulime välja sellise algutusega tööstuskiirendi, et seal oli see sama stement, teras, alumiinium need sektorid, ja me kindasime ikkagi päris empiiriliste andmete põhjal ja rääkides ettevõtetega Euroopaset, et mis on see tempo, millega me suudame liikuda et hoota siis vähese heitega neid tooteid.
• 30:34
  SPEAKER_04: Vähä sõitega see tähendab, et nad kasutavad siis põhimõtteliselt oma tööstusprots siis rohkem roha energiat endama käitamiseks.
• 30:43
  SPEAKER_04: Et loomulikult see tood kui selline lõpuks, et ta ei ole ju nullheidega.
• 30:50
  SPEAKER_04: Aga seal see tempo, just, et see mendi puhul on tegelikult päris vaaleg.
• 30:56
  SPEAKER_01: See on ikkagi, ütleme, Euroopa tööstus, hakkab tuulikute ja päikse parkide peal siis töötama võid.
• 31:02
  SPEAKER_04: Tegelikult me näeme ju, et taastub energi, nagu ma just ütlesin enne, et selle maht ju kogu aeg suureneb.
• 31:09
  SPEAKER_04: See ta kasutab ka tööstust.
• 31:10
  SPEAKER_01: Ja ikkagi tasub panna nagu Vabrik ehitada üles tuuliku kõrvale.
• 31:15
  SPEAKER_04: Ma ise soovitaksin küll nii teha, eriti kui vaadate põhja maid, et kuidas loomulikult ka looduslikud inimesed on erinevad Norras on väga palju hüdroenergiat, aga Taanis ja Rood siis ju just nimelt näiteks tuulenergia, ja seal see protsent, kui palju kogu majandus on oma energeetika portfelis juba üle läinud taastu energiale ja on ikkagi ju väga kõrge ja kõik need muud lahendused.
• 31:41
  SPEAKER_04: Ega lahendus ei saagi olla ju mingi üks allikas, et seda, ma ka oleme näinud nendes kriisides, et kui sa olet sõltu, see on alati halb.
• 31:50
  SPEAKER_04: Kõige parem varant on ikkagi võimalikult palju seda asju kombineerida ja vähemalt 2050.
• 31:56
  SPEAKER_04: jääb ka fossiilidele mingisugune rooli.
• 31:58
  SPEAKER_01: Leed see ühisosa.
• 32:00
  SPEAKER_01: Kui sa olete sõltuv on halb, siin ma olen küll nõus.
• 32:05
  SPEAKER_01: Aga siin tulebki leida kombinatsioonis lahenduseks, et see on pesu veegel last välja vissa, et Euroopal on endal ka fossiilseid energiaalikaid.
• 32:15
  SPEAKER_01: Kui me sõltuust tahame vähendada siis me tänasel päeval kolmandate riikide ja sõltuvust vähendada siis vähendame ka endase suurendama sõltumust, et loobudes enda fossiilsetest.
• 32:28
  SPEAKER_01: See on väga fundamentaalne viga, mis praegu Euroopa teeb.
• 32:31
  SPEAKER_06: See nende teemade peale ka mõtleda, et see reform juurde tagasi tulas, et mingised muutused nagu on.
• 32:37
  SPEAKER_06: See selge see, et aga sellest saate energiast on tunda, et see on vastuline teema.
• 32:43
  SPEAKER_06: Ühelt poolt on poliitiline tellimus, üld on mingi inimeste uutused, teiselt poolt on ka tegelikult füüsikaseadused, et tõesti selenti ei saa toota ilma kahe tootmisette.
• 32:55
  SPEAKER_06: Ja see suur küsimus on, et teatud maali on võimalik ka ilmselt ka senditootmiseks, et see kaht vähendada.
• 33:02
  SPEAKER_06: Hahti saaded me siin ikkagi päris tippjuht ja mina on selline pool juht, ikka juhtunud seda, et lähed struktuuri öelda, et kuule, kärpiga kulusid.
• 33:10
  SPEAKER_06: Kärpik kulusid 10%.
• 33:11
  SPEAKER_06: Kuidas ma seda teen?
• 33:12
  SPEAKER_06: Ma ei tea, aga mõelgi välja.
• 33:14
  SPEAKER_06: Esimene aasta töötab, teine aasta töötab, kolmas aasta töötab ühel hetkel, selgub, et enam ei ole võimalik seda muutust läbi viia ilma, et sa kärbija kulud nulini ja sellega taast kaasneb ka ka siis nagu kulude kärpumine nullini.
• 33:29
  SPEAKER_06: Selles mõttes ongi keeruline, keeruline protsess.
• 33:34
  SPEAKER_06: Ja võibolla selles ka poliitilised tellimuselt mulgi tunne, et kuna siin Heleri esindab meil kliimahipis, et siis veel kõige, et juba teate loodus on nagu äge metas meeldib, kõik on kõige fantastiline ja loomulikult on tegelikult olemas poliikultel mandaat ära nagu rikkuda, ära keelata, piirata, kärpida kõige sellist tegevust, mis see iluselt loodust kahjustab ja mis kaostab kliimata.
• 33:58
  SPEAKER_06: See mandaat on tegelikult täitsi selgelt olemas väga suurelt tugalt inimestelt.
• 34:02
  SPEAKER_06: Kuskuhas see mandaat veel puudub, on see, et väga palju osa nest inimestest ei ole endale selgeks teinud, et selle mandaadi täitmisega kaasnevad mingi teist tagajärd, et läib läheb poole kallimaks, elektrus küte läheb kallimaks.
• 34:14
  SPEAKER_06: Teatud ma inimesed inimesed ütavad, et okei fine, et see on nagu tundub loogiline ilus loodus, ma on valmis selle maksma.
• 34:20
  SPEAKER_06: Aga et lõpuni võibolla puudub ka selline politseitelisures see aru saame, et kui kallik see, nagu tegelikult läheb ja lõpaks, kui see arve tuleb selle tegevust, et siis ta võib olla üllatavalt suur.
• 34:34
  SPEAKER_06: Ja selles mõttes on rõõm kuulda, et ka selles mõttes müstilises Brüsselis, aga ülelt meie poliitikud ja eurokomission ka kuulub natuke seda, et kuskas me oleme, et nad vähemalt on mingisugune reformialgatus ju tehtud.
• 34:48
  SPEAKER_06: Ja et proeme nüüd sellest aru saada, et mis see reformi algatus siis on ja seal on äkki ka mingisosa, kõik kõike ei saa ikkagi mõned metad tuleb veel tulevikus maha võtta, see kahte tuleb emiteerida.
• 35:00
  SPEAKER_06: Pärast peame veel vaatame, mida hiina samal ajal teive või kus USA üldse läheb et aga me ka siin isolatsioonis on juba keht nagu mõelda just asja, aga kus me nagu olema.
• 35:08
  SPEAKER_06: Aga see reformis eiliselt üldise asju, nagu aluselt olemine suutnud läbi käia või...
• 35:12
  SPEAKER_04: Või-olla üks asja oli see investeeringute teema veel.
• 35:16
  SPEAKER_04: Et tegelikult me peame jõuliselt olema, et see tulu läheks ikkagi õigesse kohta, mis see sama, et loomulikult raudte elektrifitseerimine on ka meie prioriteet, aga eelkõige me selle raha tahaksime ikkagi tekitada uusi puhtamaid energia võimlusi, et me tahame ka, et nendest rahvuslikest kliimaenergavades saaks rohkem selline investeeringu dokument, et inovatiivsed lahendused ja see on ka üks asi, mida ütles Mario Raghi, kes tegi selle kuulse raporti Euroopa Liidu konkurentsivõimest, et peab olema selline Esi tuludin vaatilistesse lahendust on see kuulus raha peab minema, aga tema üks point oli just nielt ka see, et ega see, miks meil hinnad on kallid, ei ole ju, sellepärast, et meil on selline poliitika suuresti see tuleneb ikkagi meie sõltuustest.
• 36:09
  SPEAKER_04: Meie hindu juhivad keegi teine, me ei juhineid ise, me oleme impordime 60% oma energiast Euroopa Liite ei ole ise varustav.
• 36:20
  SPEAKER_04: Ja kogu austuse juures ilmselt ka ei suudaks Eesti põleva kiviga varustada Tervette Euroopata.
• 36:26
  SPEAKER_04: Me peame paratult leidma erinevaid lahendusi ja hakkama isest seda indreerima, aga see ütleb, et me peame kokku viima selle sama teekarboniseerimise enda konkurentsi või maakendaga ja täpselt nendest tema juhtööridest on praegu püüemigi lähtuda, et mida teha neid samme tegelikult, mis me proovime teha, et seda india alla tuua, on väga palju, aga energiapoliitika on jaatud vastutus, et siin on riikidel hästi palju endal ikkagi seda otsustusõigust ja vajadust.
• 36:54
  SPEAKER_04: Ja tegelikult kogu see laiem kliimapoliika on täpselt sama, et meie anname suure suuna, mis ma oleme mühiselt kokkulepinud, aga strateegilised valikud teeb riik ise, et milline täpselt on tema energiaportfel, milliseid ettevõtte et ta toetab, et siin on meil võimalik natuke suuniseid on.
• 37:12
  SPEAKER_03: Mainid seda konkurentsi taset ja varienti, et kas me jää maha või jää maha, jälle üks nagu tea, kas see on nüüd või siis mitte, aga tunnen, et hina läheb nii hästi ja kiiresti, sest neid kliima ei huida.
• 37:26
  SPEAKER_03: Kuidas nagu see teised riigid teevad või näed, et kas on siis see, et meie need Euroopa Liidu intsiatiivid, ükskõik, kus see tellimus siis tuleb, tegelikult see rahvalt tuleb.
• 37:36
  SPEAKER_03: See takistab meid kogu aeg tegemast vägevaid asju.
• 37:41
  SPEAKER_04: Mina sellega ei ole nõus, meil on teised asjad, mis meid takistavad ja muud probleemid, mida me peame lahendama.
• 37:47
  SPEAKER_04: Hiina esitaks investeerib meeletult ruhe tehnoloogiesse, ta on maailma kõige suurim, suurem kolmandik täpselt maailma rohe tehnoloogia investeeringutest teha Siinas.
• 37:58
  SPEAKER_04: Paljudes sektorites on nad kaugel eest ära läinud, nüüd on väga keuline püüdend elektriautest kui tuuliuserite nii ja nii edasi ja nad muidugi ka toetavad riigi abi annavad väga palju, kaus teeb seda märks rohkem kui meie.
• 38:19
  SPEAKER_04: Meie probleem on see, et me ei ole ära suutnud kasutada oma ühisturju potentsiaali.
• 38:24
  SPEAKER_04: Siin on ka see, et tegelikult riigid ikkagi tahavad hoida mingid asju endda käes, me peame laskma mingitest asjast minna, kui me tahame, et see ühisturk päriselt toimiks.
• 38:34
  SPEAKER_04: Ja see käib tegelikult energiurkohta, aga ka kapitaliturude kohta.
• 38:38
  SPEAKER_04: Liselt raha liikuma energiaturga on valmis ehitamata, see ei ole nii painlik, nii liidne, fluiidne, kuidas väeldakse.
• 38:48
  SPEAKER_04: Ja üks asi on muidugi, mida me oleme ise tekitanud et püüame ka lahendada, et see endale ka natuke kivi hakkada visat on ikkagi bürokraat, aga siin me proovime, oleme nii tagasi reguleerinud viimas aastaga, üsna palju just selgele seda rohepoliitika seotud raporteerimiskohust.
• 39:11
  SPEAKER_01: Miks ma ütlen, seda tänane Green Deal on radikalism, et ma tegelikult kõik mõistlik jutku ja tuleb leida tasakaal konkurentsi või energiulgaolekuse keskkonna vahel.
• 39:20
  SPEAKER_01: See on nagu püha kolm mainus on kogu aeg.
• 39:23
  SPEAKER_01: Mis praegu lihtsalt vahepeal juhtus pandi keskkonna eesmärk prevaleerima, kõige üle.
• 39:32
  SPEAKER_01: Vahepeal tuleb siis sõda ja siis saad aru, etleme, ma ikkagi tehasti, ehitakse tuuliku kõrvale.
• 39:39
  SPEAKER_01: Mulle nii meeldib meeldast lugeda, et keegi teeb andme keskuse päikese pargi kõrvale väga tore, et mis sa arvutada ainult suvel siis vaadekeskuse talvel ei arvutaks.
• 39:49
  SPEAKER_01: Et tegelikult selle radikalismiga ikkagi väga palju mõistlikke ja nüüd, et maa kaas on väikese, see oga heitmega.
• 39:58
  SPEAKER_01: Aga noh, antud poliitika kontekst siis on, luba.
• 40:03
  SPEAKER_01: Seda ei tohi nagu teha.
• 40:06
  SPEAKER_01: See on talupohel ja mõistus ütleb ka alati, et see viimane 10% või midagi on nii ebamõistlikult kallis või nii absurdne, et seda ei ole nagu mõte teha.
• 40:15
  SPEAKER_01: Selles mõttes, ma ei muret see nii väga, et see kliimapoliitika mingile aja hetkel, nagu sellest radikalismis muutakse ära nii kui nii.
• 40:23
  SPEAKER_01: Küsimus on kui palju meju jõuame, kui valus meil enem hakkab.
• 40:29
  SPEAKER_01: See Bansi otsimine on tegelikult äärmiselt äärmiselt oluline.
• 40:33
  SPEAKER_01: Ja mis ikke Euroopa on demokraatia.
• 40:36
  SPEAKER_01: Tänan ühel ühed võimul homme on teised võimul ja siis mingi hetke mingi hetke siis jällegi seadused ei ole taevast faksitud, et inimesed siis teevad neid ja muudavad neid ja me peame siis lihtsalt vaatama.
• 40:51
  SPEAKER_01: See kommentaar nüüd iga riik ise otsustab, see on selles mõttes, et jällegi sa kerge demokra.
• 40:57
  SPEAKER_01: Kui sa ikagi ütled ära, et seda teist kolmandat energiakandjat Euroopa ei akseteerima, siis on tegelikult see võtad ka riigil selle valiku võimaluse sisuliselt käest ära.
• 41:10
  SPEAKER_01: Et see nagu päris õige väida ikkagi sulise poole pealt ei ole.
• 41:15
  SPEAKER_01: Aga mis on nagu tõsi on see, et Euroopa vahust Eesti ametlik poliitika on täna olnud palju põleviki energeetikast.
• 41:27
  SPEAKER_01: Ega meie ettevõtte enam mees saama aru, et Eestis riigogu võtab vastu seaduseid ja siis Eesti ühiskonna liikmele sa pead neid seadused siis järgima, et meile jää muud üle kui akseerida, aga vaba demokraatile ja me võime ka eri armusi välja esitada.
• 41:49
  SPEAKER_06: Ja eriarumused ongi nagu toredad ja ka demokraatia on vaffa ja poliitiline protsess ongi tore, et tõisti lihtsalt ka ise oleks idealiste, et ma tahaks ka ise sellest depattis rohkem näha, ja et need ka valijad ja poliitised elimused esindajad on annaks endale ka pisut rohkem aru sellest, et kõikel valikutel on ka negatiivne külge ja see kulude kasvab.
• 42:11
  SPEAKER_06: Ja kui eesmärk peaks olema ühiselt natukene seda tasakaalu leida.
• 42:16
  SPEAKER_06: Kura selle rahvusvahelise konkurentsivõimõrude tagasi tulus Eesti selles mõttes, et see etsa süsteem ja übis Euroopa Liidus on, et tegelikult on vist ikkagi üsna nagu unikaalne maailma.
• 42:28
  SPEAKER_06: See suured Euroopa majandusjõud, et Euroopa Liidus tugevad ei siin tugevalt olemas.
• 42:34
  SPEAKER_06: Hiinas on ka midagi sellist, aga hiina on mul siin tarkassist tegi mingi ülevaate, tema nimi on klod.
• 42:42
  SPEAKER_06: Ikagi on tõesti ehtiselt, et see kahel on hind ka Hiinas, aga see on ikkagi peaaegu suurusjärgu madalam, kui ta on siin Euroopa Euroopa liidus.
• 42:52
  SPEAKER_06: Hiina on selles mõtt näida, et see teevad super hästi rohenergiat, päikest tuult kõik igal pool.
• 42:57
  SPEAKER_06: Aga teine asi, mis saab aru andma, et nad on ka minuliselt maailmas ikkagi põlevivi, võtame siis on just kivisoelektriama ehitamise ja ikkagi nagu esirinased, panavad neid ka püsti rohkem kui meil on energiu.
• 43:12
  SPEAKER_06: Ja ka siis Usa pool on natukene selles ka, nagu selline natukene müstiline ühte kohta liigub Trump, teise kohta liigub Kalifornia, aga see tõesti, et kas seda kriitikat Euroopa Liit komisjon arvestab, et äkki oleme meie siin, et sellised viimased idealistid maailmas alles.
• 43:34
  SPEAKER_06: Kui me kasin kogu Euroopas ühe või teise asja ära piira ja lootuses Hispaanias läheb elu paremaks siis kui mujal ikkagi nagu tähaselt püsti pannakse ja tostu tuleb, et kas see meid ikkagi viib sellest soovitud kohta?
• 43:49
  SPEAKER_04: No, mitte ainult Hisanias.
• 43:51
  SPEAKER_04: siin üks näita oli näiteks veel, sellis vist sloveenia, kus olid üleva jutus.
• 43:56
  SPEAKER_04: Mõged tagasi tegelikult võttis 15% SKP.
• 44:00
  SPEAKER_04: Ja ma arvan iinas on täpselt sama, et aga seal on ju ka mõju inimeste tervisele ikkagi olemas, mis on ka põhjus, miks nad liiguvad selles suunas.
• 44:11
  SPEAKER_04: Ja tegelikult need erinevaid skeeme üle maailma on umbes 80-50 rigis Euroopa Liidu oma on tõesti üsnagi unikaalne, just selles mõttes, et on turu põhine, ta ei ole nagu maks, et ta on ikkagi selline mehanism, mis annab ka neid tasuta oote, ta on üsna kompleksne, miks ta on võib-olla keeruline selgitada ja sellest aru saada.
• 44:32
  SPEAKER_04: Ja nagu ma algusest ma tuleks tagasi selle juurde ja mille nime ka siin jõudsime, et ikkagi oluline on ju leida see tasakaal, see koosneb väga paljudest komponentidest ja me peame nende kõigiga tegelema, aga loomulikult meie eesmärk on säilitada Euroopa konkurents või me ettevõtte oleksin ja siin on meil väga palju tegevusi, millest me täna jõudnud üldse rääkida, aga see on absoluutselt meie poliitilise agenda tipus praegu ja tegelikult kui rääkida sellest kaitsevõimest või ütleme siis nendest ohtudest, siis ka NATO raport ütleb ja muide ka maailma majandusvoorumi raport, kui vaadata, et seal kõigi kliima kriis on absoluutselt toppis isegi esimesel kohal, sest see lihtsalt on nii võrd suure kuluga, et seda tuleb ka setti.
• 45:28
  SPEAKER_06: Selles osas ongi, et taised ka kliima muutus ja selle kliimakriisi osas me vist ei ole isegi kohti ka eri meeltele, et me täitsa rääkime üsna selles mõttes, et need ülejutused on probleemistk on olemas, et see on tegelikult ülehest võib teha eraldi debati, aga selle pealt siis juba rääkima teadlased, et me ei ole selles vallas spetsialistid.
• 45:49
  SPEAKER_06: Aga meil aga nüüd saade kahjuks otsa saama, saame kunagi teha kordus saate, aga nüüd on unikaalne võimalus.
• 45:56
  SPEAKER_06: Kolm soovi, mitte jõuluvanale, vaid kolm soovi Euroopa Komisjonile lühidalt, mida sa tahaksid, et siis, mis on, mis jääb, et seal paremaks tehtaks, et tasakaalkt nihkuks sinu Eesti ettevõtja jaoks mitte ideaalsesse kohta, aga paremasse kohta.
• 46:15
  SPEAKER_01: Ma arvan, et tuleb ümber keskkonna maksukselt.
• 46:18
  SPEAKER_01: Et omal ajal, kui ta tehti turmehanismiks, veide on turumehanismiks öelda, sest nii palju sekutak see sellesse, see kindlasti turg ei ole.
• 46:31
  SPEAKER_01: Teine on Euroopa komisionid võiks ühelgi aja hetkel arvata, et ta aitab ettevõtete konkurentsi võimet kuidagi parandada.
• 46:38
  SPEAKER_01: Ta peab tegema kõik selleks, et ta ei saks ettevõtetel vabalt konkureerida, et ma nad ettevõtted, saavad kõige muuga ise hakkama.
• 46:49
  SPEAKER_01: Ja kolmandaks ma Euroopa komisionilt ei taha midagi, et ma tahaks ikkagi, et Eesti Eesti seisaks oma julgelt oma ettepanekut eest.
• 46:59
  SPEAKER_01: Me oleme üks Euroopa Liidu riikidest ja tõesti ma olen sellega nõus, et komisjoni ei ole mõtet süüdistada.
• 47:07
  SPEAKER_01: Eesti on ise siin, et tänased poliitikad on kõik Euroopa riigid heaks kiitnud.
• 47:14
  SPEAKER_01: Vaatame endale peeglisse ja vaatame peale, kus me vahepeal oleme jõudnud ja teeme autrektiivid.
• 47:22
  SPEAKER_06: Ja aga kaste võtate nüüd ahti palvekirja menetlemiseks?
• 47:28
  SPEAKER_04: Me absoluutselt konsulteerime ka selle reformi tegemisel nii erasektoriga kui riikidega, et ka need inimesed ju, kes need ettepanekud teevad ka ise ja oma jaliku teadmist, et see teadmine tuleb ikkagi sektorilt ja riikidest, mille alusel see ettepanek tehaks ja siis saavad kõik jälle arvamust avaldada.
• 47:49
  SPEAKER_04: Mina loodan küll, et me leiame siis parima võimaliku lahenduse.
• 47:54
  SPEAKER_03: Nii, aga suur tänu kõigile kuulajatele, tänane saade sai sütita nagu alati, kohtume juba järgmises osas.
• 48:02
  SPEAKER_03: Aitäh!